Lõpusirge

Tervist!

Mais sai lubatud pilte jne aga pole ei ühte ega teist. Eks ma olen natuke laisk ja lohakas olnud aga kuidagi alati lõpupoole need asjad nii lähevad ja jääb mul see blogi kirjutamine kuidagi ripakile.

Juunikuu hakkab peaaegu läbi saama. Maikuus ja nüüd juunis on nii mõndagi tehtud saadud ja palju ootab veel ees. Alustame siis sealt kus pooleli jäi.

Mai esimesed nädalad oli vägagi kodused ja sain natuke kõigest puhata aga mõned asjad ikka said tehtud, enne kui taaskord jõuame nädalavahetuste tegevuste juurde siis ilmselt võib arvatada ilma, et mainiksin, et tööjuures on endiselt väga väga kiire olnud. Meil on väga väga palju asju ühel ajal käsil ja üritame kuidagi ajakitsikusest olenemata klientidele pakkuda just seda mida nemad soovivad.

Mai teasel nädalavahetusel oli ka Ameerikas emadepäev. Mina ja Amy viisime Cory välja laupäeva õhtul. Läksime õhtusöögile mille meie välja tegime ja siis läksime kinno I Feel Pretty filmi vaatama. Väga mõnus õhtu oli ja kõigile vist meeldis. Cory jäi ka väga rahule. Eriti tore oli see, et käisime samas restoranis kus ükskord Amyga- vahvli friikad ja väga head burksid!
Pühapäeval oli meil kodune õhtusöök ja andsime Coryle üle tema kingituse- tegime kollaži erinevatest piltidest mis aasta jooksul on tehtud. Cory ja tema "neli" last. Vot selline nädalavahetus.

Sellest järgmisel nädalavahetusel oli laupäeval väga paha ilm, niiet hommikul sai magada ja päeval raamatut lugeda. Pühapäeval aga oli super soe ja mõnus päev, niiet mina läksin New Yorki shoppama mitmeks tunniks. Küllaltki mõnus, kui seda tavaliselt ei tee. Otsisin endale tegelikult kingi aga väga ei leidnud midagi, aga nautisin seda aega iseendale ja niisama ringi tuuritamist.

Peale neid esimesi mai nädalavahetusi tuli suuuur nädalavahetus. Nimelt lendasin mina St Louisesse. Sitney õde Elaine lõpetas gümnaasiumi, niiet olin ka lõpetamiseks kohal. See oli meil pikk nädalavahetus, niiet võtsin reede vabaks ja esmaspäev oli naguinii vaba. Neli päeva tihedat puhkust. Sitney tuli mulle lennujaama järgi ja siis läksime ühte super lahedasse muuseumisse, mis on selline pigem interaktiivne. Hästi palju ronimist ja möllamist! Sitney polnud ise ka kunagi käinud, niiet meil oli mõlemal väga põnev! Me polnud üksteist ka päris kaua näinud, niiet jutustada oli palju. Peale seda käisime söömas ja siis läksime poest läbi ning läksimegi nende juurde. Aitasin nendel veits maja koristada nädalavahetuseks ja natuke vaaritada. Tegime valmis jello shotid ja hakkasime vaikselt kooki küpsetama. Sitney pidi mõneks tunniks tööle minema (ta on kohalikus ujulas vetelpäästja), mina aga küpsetasin edasi. Õhtul sõime õhtusööki ja siis tegelikult plaanisime välja minna koos Sitney ja Elaine-iga. Seadsime ennast valmis ja läksime kantri klubisse. Meie pidu jäi kahjuks lühikeseks, sest meil paluti klubist lahkuda kuna Elaine on alaealine. Ta on 18 aastane aga ta proovis Sitney jooki klubis ja seal meie teekond lõppes. Veits nalja peab ju ka saama!!! Oh ameerika... terve maailma suudab olla 18 aastase vanusepiiranguga aga mitte siin. No eksole, olime väsinud ka ja minul oli väga pikk päev seljataga, sest kodust lahkusin juba kell 4 tol reede hommikul. Magasime väga sügavalt.

Laupäev oli Elaine-i suur päev. Kõik sugulased tulid kohale ja sellel päeval tulid ka Richard koos lastega (Cory ja Amy olid kodus). Enamuspäevast kaunistasin mina koos Sitneyga torti. Tegime nelja korruselise tordi ja saime sellega tegelikult päris hästi hakkama. Tegemist oli palju, Sitney kaunistas koos sugulastega maja vahepeal ja pidime poes käima aga valmis me kuidagi asjadega saime. Lõpetamise saali lubatakse ainult limiteeritud arv inimesi, niiet ema ja isa ja üks vanaemadest läks kohale. Teised olid kodus ja vaatasid video vahendusel. Õhtul oligi meil suur õhtusöök ja koogi aeg ja osad Sitney sõbrannad keda mina ka teadsin tulid kohale ja me mängisime mõndasid mänge ja jutustasime ning hiljem kui kõik olid läinud, siis istusime maha Sitney ja tema emaga ja jutustasime natuke veel. Uni oli kerge tulema.

Pühapäeval käisime lastega ujumas, seal kus Sitney töötab. See oli õue bassein. Terve nädalavahetus oli super super palav. Niiet see ujumine oli väga teretulnud. Hiljem käisime ühes Sitney tuttavate kodutalus, sest Anna ja Trey ju sellised linnalapsed. Nägid kanasid ja kitsi ja lehmi ja monad kiisupoega ka. Linnalastele natuke haridust kõrvade vahele! :D Sõime õhtusööki ja hiljem hakkasid kõik sugulased ära minema ning meie panime Sitney ja Elaine-iga telgi keldrisse püsti sest õues hakkas sadama aga lastele oli lubatud, et nad saavad telgis magada. Magasimegi siis lastega koos keldris tol öösel. Kuna aga nendel on kassid, siis need otsustasid keldris pidu pidada pool ööd. Niiet magada ma tegelt väga ei saanudki. Aga pole hullu, kogemuse mõttes ikkagi midagi teistsugust! Ja lastel oli vähemalt vahva! See ongi oluline.

Esmaspäeval väga palju tegemist ei olnudki. Ärkasime ja sõime hommikust ja mina pakkisin asjad ja sain natuke veel nendega aega veeta ja siis viiski Sitney mind lennujaama. Richard ja lapsed lendasid veits hiljem, niiet nemad veel möllasid veits ringi. Mina lendasin New Yorki ja siis liikusin vaikselt kodupoole. Väga tore nädalavahetus oli ja mul oli nii hea meel, et sain sellest kõigest osa olla! Imeline kuidas elu inimesi kokku viib. Olen väga õnnelik selle üle, et nemad on mind nii hästi aktsepteerinud.

Tolle nädala reedel kui St Louisest tagasi olin, käisime Pingry koolis etendust vaatamas, kus Trey näitles. Tema jaoks oli see suur hetk! Natuke oli vist närvis ka aga väga seda välja ei näidanud. Aga tal kindlasti oli väga lõbus! Olime kõik nii väga uhked väikemehe üle! Ta nii tubli ja vahva laps! Ülejäänud nädalavahetuse pöösutasime kodus! Käisime Trey jalka mängul ja lebotasime niisama.

Sellest järgmisel nädalal, kolmapäeval, lendas Trey 2,5 nädalaks laagrisse mitme osariigi kaugusele. Tema esimene kord niikaugel ja nii kaua kodust ära. See on selline spordilaager kus nad teevad palju asju õues - kanuutavad ja matkavad ja mängivad tennist jne. Poistelaager. Vanematega saab suhelda ainult postkaardi teel. Mobiiltelefone ega midagi ei tohi olla. Vot selline karm värk. Aga tundub, et Treyl on vahva olnud. Pilte pannakse üles aeg ajalt ja ta on postkaarte ka saatnud, niiet kõik on ok!

Tol nädala lõpus tuli Greg mulle külla! Ootasin juba pikisilmi, sest meie viimane nädalavahetus koos oli Nashville-is aprilli alguses. Tema käis New Yorgis siis kui oli 9 aastane. Eks palju on selle ajaga muutunud ja väga palju ta ei mäleta. Ta jõudis reedel, niiet kogu teise poole reedest olime linnas ja samuti laupäeval. Käisime läbi kõik põhi turistikohad ja mõned mitte nii väga turisti kohad. Reede õhtul vaatasime päikeseloojangut Empire State Buildingu otsas ja käisime kesklinnas ning laupäeval tegime Hoboken - Manhattan - Brooklyn tripi. Pühapäeval olime Jerseyst ja tegime väikese matka ning võtsime rahulikult ja õhtusöögi tegime kõik koos pere keskel. Olime iga päeva lõpuks super väsinud sest niipalju sai käidud ja nähtud ja tehtud. Esmaspäeva varahommikul viisin ta lennujaama, sest ta lendas tagasi tööle Mehhikosse.

Uus nädal algas ja sai kuidagi väga ruttu läbi ka. Neljapäeval oli suur uhke üritus, kuhu me oma tiimiga läksime. Nimelt oli see auhinnagala meie ärivaldkonna tegijatele. Uhke õhtusöök ja parimatele anti auhinnad. Meie tiim sai 3st nomineeritust auhinnast kaks! Olime väga uhked ja õnnelikud! Mulle väga meeldis! Sai uhke kleidi selga panna ja muidu ennast üles lüüa!

Laupäeval (16 juuni) täitus üks minu kauaaegne unistus! Hüppasin lennukist alla! Olen seda väga kaua oodanud ja nii uskumatu kui see ka ei oleks, ma polnud närvis ja mul isegi ei tekkinud väga adrenaliini. Tundub, et pean endale midagi veel ekstreemsemat leidma. Mis see küll oleks ma ei tea :D. Amy küll värises natuke enne ja natuke pärast aga me mõlemad nautisime seda kogemust. Lihtsalt erinevatel viisidel! Aga olen super õnnelik et see kogemus jällegi pagasis! Nüüd otsin midagi uut ;). Vot nii. Reedel käisime augustasime Amy naba ära ja nii need päevad lähevadki :D.

Nüüd see nädal tuli Amy ema ameerikasse ja minul algab viimane töönädal ainult mõne päeva pärast!
Ilmselt kirjutan ühe postituse veel Juuli kuus aga siis ilmselt lõpetan blogiga ära. Aga vaatame seda siis!

Niikauaks olge kõik tublid ja rohkel päikest teie südametesse!


PS! Loodan, et saan mingil hetkel mingid pildid ka üles!


kallikalli

Katu

Home sweet home

Tsauki!

Aprill läks nii ruttu, et peaaegu ei pannudki tähele. Tööl on olnud super super kiire aeg. Mitu asja toimub samal ajal ja üritame kõigega hakkama saada. Nädalavahetused on peale seda suurt reisimist küllaltki kodused olnud. Õnneksaga on ilm paremaks läinud, niiet saab värsket õhku palju nautida.

Teisel aprilli nädalavahetusel tuli meile külla Amy poiss-sõber Eli. See oli esimene kord kui me kõik temaga korralikult kohtusime. Eli vist oli närvis aga kõik läks väga hästi. Tol nädalavahetusel oli plaanis pidada ka minu sünnipäeva tagantjärgi kuna õigel päeval olin Nashville-is. Laupäeval käisime Trey jalka mängul ja hiljem tegime ettevalmistusi õhtusöögiks ja mina kaunistasin koogi ära (olin selle juba hommikul valmis küpsetanud). Tahtsin koduseid burkse ja maisi jne. Niiii nämma oli. Pärast tegime koogi söömist ja kingitusi. Tol pühapäeval käisime Amy ja Eliga paintballi mängimas. Päris palju inimesi oli väljakul, niiet oli päris vahva. Tegime 4 mängu kokku, iga mäng oli erinev ja erineval väljakul. Sain ühe päris korraliku sinika ka käsivarrele. Aga eks see oli ka vajalik, muidu nagu polekski mängimas käinud.

Tuleval nädalal hakkasime Treyga jooksmas käimas. Tegime korralikud ringid- kuskil sellised 4 ja 5 km ringid. Ta on ikka väga hästi treenitud. Eks palju sprodi tegemist viibki selleni. Kolmanda aprilli nädalavahetuse laupäeval oli ülisuper soe päev. Käisime Trey jalka mängul ja hiljem korea grilli söömas. Me vahel juhtume sinna ja igakord kui käime on see nii maitsev ja hea! Isegi lastele meeldib. Jooksmas käisime pool nädalat, sest pühapäeval jooksime Trey, Amy ja Richardiga 5km jooksu. Jooks toimus Yankee pesapalli väljakul. See oli vähihaigete ravi toetuseks. Mis tegi selle jooksu eriti lahedaks oli see, et jooksu käigus nägime sellisei kohti staadionil, mida muidu poleks näinud. Väga lahedalt organiseeritud. Kui laupäev oli super soe (kuskil 20 kraadi juures), siis pühapäeval oli väga väga külm, reaalselt oli 4 kraadi õues sel hetkel kui jooksma pidime. Vähemalt sai joostes sooja. :D Saime kõik endale medalid ja jälle midagi korda saadetud! Pühapäeva õhtu traditsiooniks on saanud American Idoli (ameerika superstaar) vaatamine.

Järgmisel nädalavahetusel oli Annal suur hobuse show. Tal läks seal super hästi. Sai väga häid kohti. Tore oli ka see, et üks Anna sõbranna sai meiega koos tulla ja Anna võistlemist näha. Annal oli väga hea päev! Pühapäeval käisin natuke matkamas ja avastasin koha, kus on veel parem vaade Manhattanile. Õues oli jälle väga hea ilm, niiet oli lausa lust!

Viimasel aprilli nädalavahetusel käisime meie Treyga kinos uut Avengeri filmi vaatamas. Meile mõlemale väga väga meeldis. Tõesti oli super hea film! Rohkem vägapalju ei teinudki tol nädalavahetusel. Natuke lugesin raamatut, mida ma ka olen aprillis lugenud ja võtsin rahulikult.
Kätte ongi jõudnud maikuu. Ja möödunud on ka maikuu esimene nädalavahetus. Seekord oli pikk nädalavahetus minu jaoks. Seda seetõttu, et reedel oli lastel koolis vanavanemate ja eriliste külaliste päev. Kuna laste vanavanemad elavad kaugel, siis täitsime meie Amyga eriliste külaliste rolli. Saime lastega erinevaid ülesandeid teha. Kõigepealt olin mina Annaga ja lahendasime mõndasid ülesandeid mis meile ette oli valmistatud ja siis me Amyga vahetasime ja läksin Trey klassi. Seal mängisime kuldvillaku mängu ja siis lapsed esinesid meile oma muusikaga. Peale seda päeva nende koolis nad said varem koolist ära ja läksime nende vanasse kooli. Olin tahtnud seda teha sellest ajast alates kui tagasi tulin ameerikasse, aga olen iga nädalapäev tööl olnud ja meil pole sellist päeva olnud aga nüüd siis saime selle tehtud ja olen väga õnnelik, et tegime! Õpetajad olid väga õnnelikud meid nähes ja Anna ja Trey olid ka väga elevil. Väga hea päev! Laupäeval käisin tegin linnas mõndasid asju, mis tegemist ootasid ja õhtul läksime Annaga parki. Õppisime ilma abikateta sõitmist. Varsti on Anna ka abikatest väljas! See tuli tal peaaegu juba välja. Vajab natuke veel harjutamist, aga oleme lähedal. Ta sai natuke veel tõukekaga sõita ja mänguväljakul mängida. Tulime koju ja aitasime Annaga Richardil õhtusööki teha. Anna lõikas tomateid ja Richard grillis steiki ja sõime õues, sest kogu mai esimene nädal on super soe olnud. Isegi 30 kraadi mõni päev. Nii see suvi lähemale jõuabki. Mis tähendab ka seda, et minu aeg Ameerikas hakkab täis saama. Aga niikaua veel naudin, sest paar kuud on ju endiselt aega!

Üritan pildid ka varsti lisada!

kallid
katu

Nashville