Tsauki!!
Viimasel ajal on nii kiirelt läinud, et pole blogisse jõudnud, aga õnneks pole vist väga hullu. Ütlen siis niipalju, et tänu asjade käigule olen saanud pakkumise olla Ameerikas järgmise aasta juulini. Ütlesin loomulikult ja ning nii ongi minu aastane jäämine siia Ameerikasse on kinnitatud. Lõpp hea kõik hea! Enne ülikooli minemist oli väga kindel siht, et tahan teha oma 4 aastat, mis sisaldavad õppimist kuskil mujal peale Inglismaa ning aastast praktikat. Nüüd ongi see siis teoks saanud ja paberid on tegemisel, et kõik siis ametlikult kirja panna. Nädalavahetused on kuni aastalõpuni juba ära planeeritud ja ega me siis asja ikka kergelt ei võta :D.
Tööjuures on asjad tihedamaks läinud ja meie kallid Harvey ja Irma on meile palju tööd tekitanud, niiet endiselt õpin midagi uut igapäev. Ülesanded on keerulisemad ja näitavad mulle igasuguseid külgi selle töö juures. Cory on väga palju ära olnud, erinevad konverentsid ja töö reisid, niiet enamjaolt olen Pauliga. Nüüd on rongid ka tagasi oma õigetel radadel ja ma ei käi enam Hobokeni kaudu vaid tulen otse Maplewoodist New Yorki. Kuna see rong tuleb natuke hiljem, siis saab hommikul vaat et 7ni magada! Polegi kõige hullem! Õues lähe juba pimedamaks ja ma ei tea kas ma selleks külmaks valmis olen kui mul terve aasta nii soe on olla olnud igalpool, niiet eks siis näis.
Käisime Amyga siis esimesel septembri nädalavahetusel Seattle-is! Alati tahtsin minna ja nüüd sai lõpuks see unistus ka teoks. Minu esimene pere, kellega ma helistasin enne lõpliku valiku tegemist oli Seatlle-is. Tõesti on super super ilus linn. Vesi ümberringi ja mäed ja soe ja linn ise on ka selline armas. Kuna see oli pikk nädalavahetus kogu Ameerikas, siis oli meil alguses keeruline elamist saada kuhugile, aga siis otsustasime et teeme ühe öö ühes kohas ja siis teise öö teises kohas. Ja see toimis väga väga hästi! Me jõudsime Seattle-isse väga hilja reede öösel, mina käisin veel hommikul tööl ja siis läksin koju ja panime ennast valmis ning kuna pere oli selleks päevaks kodust ära randa läinud, siis läksime uberiga lennujaama. Meil oli kaks lendu, vahetasime Chicagos ja siis enne kui lennujaamast lahkuda saime, ootasime ära Amy ühe austraalia sõbranna (Abbey), kes meiega Seattle-is kohtus. Kõik toimis väga hästi ja jõudsime hostelisse kuskil 3-4 vahel öösel. Aga nendel ei olnud sellega probleemi. Olime vässud aga saime kohe magama ja oligi hästi. Sõime hommikusööki hommikul ja läksimegi kohe möllama. Võtsime ühe praami ja nägime väga ilusat Seattle-i skyline-i. Ja siis viisime oma asjad teise hotelli ning käisime igasugustes põnevates kohtades Seattle-is- Kalamarket, Nätsusein, Akvaarium ning siis läksime Seattle-i kõrgemaisse hoonesse ja nägime kogu linna ning imelist päikeseloojangut sealt ülevalt. Päeva lõpetasime Cheesecake Factories suure õhtusöögi ja muidugi juustukoogiga.
Järgmisel päeval tegime sellise kerge matka, mis viis meid enamus ajast mäest üles ja nägime ka sealt suurepäraseid vaateid ka teisele poole linna. Käisime Jaapani aias ja siis ühe suure kuulsa hoone all mille nimeks on Space Needel. Me ei teadnud, et seal ümberringi kais suur muusikafestival, niiet me väga seal ringi ei saanud tuterdada, sest alad olid kinni. Otsustasime, et lähme siis maa-alusele tuurile, mis näitas meile Seattle-i ajalugu ja mis oli alles jäänud sellest ajast kui enamus sellest linnast maha põles. Kuna linn ehitati peale põlegut sinna peale, siis järele on jäänud kuulsad kohad linnas kogu selle jama all. Meil oli kolmekesi super super lahe. Saime väga hästi läbi ja nalja oli palju ning Amyl oli muidugi super hea meel, et ta sai jälle kellegiga kodust koos olla!
Lendasime tagasi NJ ning Cory tuli meile järgi. Kuna me kogu öö lendasime, siis olime suht vässud, olenemata sellest, et mina näiteks magasin enamus nendest lendudest. Aga pole ju ikkagi selline korralik sügav uni. Esmaspäev oli ka vaba päev, sellepärast saimegi vabalt chillida.
Kui töönädal mööda sai, siis tuli kätte see hetk, et Cory ja Richard lendasid koos Euroopasse ja tegid nädala aega tuuri Monte Carlos ja Berliinis. Cory töötas esimese poole sellest ja siis Saksamaa oli puhtalt nende enda huviks. Mina olin siis asenduslapsevanem aga olenemata sellest, et pidin Amyle vabadust andma, oli ta väga tubli abiline, niiet olime ikkagi koos lapsevanemad. Nädalavahetusel oli Treyl jalkaturniir, niiet mõlemal päeval veetsime väljakul 5 tundi. Laupäeval olin üksinda lastega, sest Amy ja Abbey olid New Yorgis aga Abbey lahkus pühapäeval, niiet Amy tuli meiega kaasa. Laupäeva õhtul viisin lapsed pitsat sööma, sest Trey oli nii tubli olnud ja nad väga tahtsid, pühapäeval käisime pärast jalkat Anna hobust vaatamas ja Amy ning Anna vannitasid teda ja siis sai ta õues rohtu süüa ja kuivada. Hiljem samal päeval läksin mina Annaga skautide kohtumisele, kus tüdrukud said haldja maja värvida ja pitsat süüa ning siis veel pärast seda käisime ostsime Annaga kõik söögiasjad nädalaks ära. Niiet meil oli väga väga tihe. Amy ja Trey olid kodus ja Amy tegi õhtusöögi, niiet kõik sujus! Lapsed olid meiega väga tublid ja kõik läks väga hästi.
Kolmapäeval tuli Tamara, tema on Londonis olnud lapsehoidja viimased pool aastat, sest jättis ülikooli pooleli, niiet nüüd tal sai see lapsehoidmine seal otsa ja tuli veel enne kojuminekut meile külla. Trey oli väga õnnelik selle üle, Anna ilmselt ka aga väga välja ta seda küll ei näidanud.
Cory ja Richard jõudsid laupäeval koju, enne seda olin mina Trey karatesse viinud ja käisime Annaga sõõrikuid söömas ja mänguväljakul ning siis viisime Trey koju ja Anna tuli minuga, et oma sõbrannale sünnipäevakingitust osta. Martyna oli ka selle aja peale koju jõudnud. See nädalavahetus oligi mõeldud kui aupairide kokkutulek, sest Tamara tuli külla ning meie kolmekesi oleme ju naguinii NJ. Meie neljakesi tegime samal õhtul õhtusöögi, kõik sellised road mis perekonnale meie ajast meeldinud on ning pühapäeval tegid Richard ja Cory süüa. Pühapäeva hommikul skaipisin mina Janega kolm tundi!! See oli super vahva! Saime kõik oma suveseiklused räägitud ja arutatud ning lihtsalt väga hea! Sellised asjad teevad alati tuju paremaks! Hiljem läksime kõik terve see pere koos lisadega Trey jalka mängule. Nad küll kaotasid aga see kindlasti tähendas Treyle palju ja mul on hea meel, et me sinna kõik koos minna saime. Õhtusöök oli väga ilus, Cory oli meile veel kingitused ka ostnud, saime kõik endale ühesugused särgid ja see oli nii lahe. Ja õhtusöök oli ka muidugi super maitsev!!
Vot nii meil see aeg lähebki!
Nüüd on alanud jällegi uus töönädal aga eesootavad nädalavahetused sisaldavad endas väga paljut! Sellest kuulete siis kui ma jälle aega saan kirjutada :P.
Olge tublikud!
kallid
Katu
