Sunday, April 9, 2017

SÜNNIPÄÄÄÄEV!



Sauki!
Esmaspäeval algas tuhinaga, olenemata sellest ei ainult mõned tunnid magatud olid. Käisin oma esimeses loengus ning peale seda tuli jätta hüvasti Martiniga. Tema lahkus Aasia maalt ning mida pidin raske südamega sellega leppima ja jätkama oma teed siin iseenda ja Kati seltsis. Martin kinkis mulle roosa jänku nimega Kati, et mul ikka koguaeg kaaslane oleks. Selline vahva seiklus siis. Jätkasin oma teises loengus ning siis oli lõuna ja ettevalmistus grupitööks. Kell 2 kohtusime oma grupiga ja arutasime oma projekti. Saime aru, et natuke oleme omadega ummikus aga leidsime peaaegu lahenduse. Kodus ei antud aega puhata midagi, pidin oma essee valmis kirjutama. See võttis enamuse minu teisipäevast ja kolmapäevast ka veel.
Nagu juba mainisin siis järgmised päevad kulgesidki väga essee tähe all kõikide oma loengute ja seminaride kõrvalt. Tõesti polnud aega väga millekski muuks.

Neljapäeval sain siis kõik välja prinditud kuna siin peame esitame paberkujul. Käisin siis pistsin selle postkasti ning valmistusin kodust lahkuma. Pakkisin asjad ning võtsin uberi ja läksin ühte teise suurde kaubanduskeskusesse. Vahetasin seal raha ja shoppasin veits ning siis võtsin suuna lennujaama poole, sest Langkawi ootas. Asjad ei läinud aga päris nii nagu tahtsin aga läksid ilmselt nii nagu pidid. Nimelt siis on minul selline situatsioon, et kui ma immigratsioonist Malaysias läbi tulin, ei pandud minu passi templit, mis oleks pidanud sinna pandama. Selletõttu olen mina ainuke vahetusõpilane, kes pole oma passi tagasi saanud. Ülikool on meile andnud aga ajutise passi, ehk siis kirjake mis ütleb, et me oleme siin legaalselt ja passikoopia pilt põhi lehtedest. Lootsin, et saan Malaysia sisese lennuga niimoodi tehtud, tuli aga välja, et ei saa. Üritasin, mis ma üritasin, aga lennujaamast ma ei väljunud mujale kui tagasi koju. Eks ma muidugi olin löödud, sest sünnipäeva pidin ju pidama kõikide sõberitega Langkawil, sest seal nad kõik olid või läksid selleks nädalavahetuseks. Tulin tagasi koju, sõin ja mõtlesin siis muid plaane oma nädalavahetuseks. Võiski alata sünnipäeva nädalavahetus.

Reedel magasin ning siis hakkasin oma kooliasju tegema. Mõned tunnid sain tehtud ja siis tuli Megan ja ütles, et nüüd lähme käime mani- ja pediküüris. See oli plaan naguinii see nädalavahetus, nii siis läksimegi. Jõudsime läbi seikluste Püramiidi ning see esimene koht meile tegelikult ei meeldinud, kuhu me läksime, niiet otsisime uue. Mina tegelikult teadsin ühte kohta ja selle me valisimegi ja avasüli nad meid vastu ka võtsid. Mina tahtsin lihtsalt geel-lakki, Megan pani endale kunstküüned. Mina sain seega palju ringi käia ja muid asju teha, sest minul läks väga palju kiiremini :D. Panin endale pühapäevaks juuksuri aja ning vaatasin niisama ringi. Meil ikka pea 3-4 tundi läks vist lõppkokkuvõttes, sest alguses pidime natuke ootama ka, kuna meistrid olid hõivatud. Sõime koos õhtusööki ja tulime tagasi koju. Natuke veel tegelsin oma kooliasjadega aga siis läksingi magama.

Laupäev oli selline aeglane ja ei midagi ütlev päev. Tegin terve päeva kooli asju, hommikul sain magada ning õhtul käisin Morganiga india restoranis. Terve päev oli väga sajune ja suhteliselt paha ilm ka, niiet ideaalne kodus olemiseks. Öösel siiski, kui kesköö oli kukkunud, koputasid minu korterikaaslased mulle uksele. Olid lülitanud kõik tuled välja ja pannud tordi peale küünlad ja laulsid mulle kõik koos palju õnne sünnipäevaks. Nad on nii lahedad! See juba andis mulle nii hea tunde kogu sünnipäeva osas. Sõime kõik kesköö snäkki ja siis oligi jälle hea magama minna ;).

Pühapäev..!! Oi pühapäev oli super vahva päev. Ärkasin suhteliselt varakult, panin ennast valmis ning jalutasin taaskord Püramiidi. Kõigepealt läksin kohe sirgelt kinno. Ostsin pileti ja muidugi popcorn (nendel on karamelli popcorn, ÜLIHEA) ning läksingi saali. Vaatasin Kaunitari ja Koletist. Tahtsin seda juba nii ammu vaadata, ja sünnipäev oli selleks just õige päev. Meil selle filmiga siin Malaysias oli draama. Nad ei tahtnud seda üldsegi näidata, teatud stseenide (kes kurat teab milliste) pärast. Aga lõpuks ikkagi nõustusid ning oligi selline päev. Film mulle väga meeldis. Tõesti oli väga õnnelik. Pidin tegelikult paari lõuna-aafriklasega minema, aga nemad jäid magama. Aga üksi oli ka väga mõnus. Saingi filmi sukelduda. Hiljem shoppasin iseendale ja tegin kingitusi iseendale. Pole kunagi väga midagi sellist teinud, aga ükskord on ikka esimene kord! Käisin sushit söömas, olin seda ka juba ammu oodanud ja sünnipäevaks jätnud. Siis käisin natuke veel ringi, aga siis oli juuksuri aeg!! Tahtsin uut aastat alustada värske ja teistsugusena, ja see tuli väga väga hästi välja. Piltide pealt võite näha! Mulle endale väga meeldib ja olen super rahul! Siis tuli Linda kaubanduskeskusesse ja käisime väga uhkes kohas (just sünnipäeva lapsele mõeldud) õhtusöögil. Päev läks super korda! Olin üli õnnelik ja väga väga rahul! Polnudki ju nii hull, et Langkawile ei saanud.. :P Kodus skypesin veel emme-issi, Nabeeli ja Rohaga. Sünnipäev oli staatus igati väärt! Viies aasta Eestist ära sünnipäeval.

kallid
Katu






















Friday, March 31, 2017

Tioman



Tere jälle!
 
Reedel ärkasime üles ja alguse sai parim nädalavahetus!!! Lahkusime hostelist super vara. Läksime bussijaama ning istusime järjekordsesse bussi ning mitme tunnine sõit võis alata. Magasime mõlemad ning ühel hetkel jõudsime kohta nimega Mersing. Täiesti tavaline Malaysia linnake, kus pole midagi väga tähtsat peale sadama. Ostsime endale praami piletid ja saime ka majutuse ära broneerida ning kuna meil oli paar tuni aega, siis Martin shoppas ringi, sest kuna ta hakkas oma 5kuuselt Aasia tripilt koju naasma, oli tal nänni vaja. Enne praamile minekut käisime veel lõunat söömas ning siis saimegi. Praam läks õhtul kell 5. Huvitav juhus oli muidugi see, et me seal sadamas kohtusime kahe eestlasega. Paarike, kes on ka juba Eestist ära elanud tükk aega, Austraalias töötanud ja ringi reisinud. Maailm on väike ja täis üllatusi, kas pole. Praami sõit oli kaks tundi ja seal oli väga aasia tunne, sest peaaegu ühtegi valget inimest seal polnud. See praam viis meid saarele nimega Tioman. See ei ole väga asustatud saar aga mõned inimesed seal ikka elavad. Samuti ei ole sellel saarel väga palju teid ega midagi, niiet ühest kohast teise saab vahel ainult veetaksoga. Meie majutus oli teiselpool saart. Niiet meil oli autojuht vastas ning käisime korraks poes ja siis tuli pool tundi teisele poole sõita. Tee oli ülesmäge ja siis jälle alla mäge. Kõrvad isegi läksid lukku vahepeal. Kohale jõudes saime aru, et oleme vägagi hea valiku teinud. Panime oma asjad enda kämpasse ära ja läksime õhtust sööma. Kui kõhud täis ja pesus käidud pärast pikka päeva, astusime taaskord välja ja olime peaaegu kohe rannas. Nautisime merekohinat ja imelist tähistaevast. See oli üks ilusamaid tähistaevaid mida ma kunagi näinud olen! Nägime suurepäraselt ka linnuteed. Arvasin, et oma silmaga ma seda ei näe.. 

Laupäeva hommikul olime kell 7 üleval ja läksime päikesetõusu vaatama. Kuidas saakski elu veel paremaks minna! Jalutasime mööda rannaäärt ja natuke ronisime kividel. Läksime tagasi tuppa, natuke veel pikutasime ja siis läksime hommikusöögile. Siis panime ennast valmis ning läksime käisime kogu omapoolse küla läbi ja siis matkale. Pidime sellest läbi jõe kõndima ning siis hüdroelektrijaamast mööda minema. Kuna sealt hüdroelektrijaamast jooksis massiivne toru kuhugi ja see oli juba vana, siis nii mõneski kohas meie teekonnal see purskas täiega vett, sest augud oli sees. No vot siis. Väike dušš ei tee paha. Kohtusime mõnede kohalike ja mõne sakslase ja ameeriklasega teekonnal. Lõpuks jõudsime koskede ja jõeni. Ülisuperlahe! Turnisime seal ringi ja käisime vees ning lõpuks läksime ujuma ka. Isegi Martin tuli :D.  Pärast jäi meile see rõõm, et pidime tagasi jalutama aga saime nende sakslaste ja selle ameeriklannaga juttu rääkida. Päris põnev! Kodus puhkasime ja käisime söömas ning siis läksime järgmisele matkale. Me mõtlesime, et see saab kerge olema, aga me mõtlesime valesti. Tehtud see sai ja väärt see oli! See oli palju rohkem kose moodi aga siiski mõlemad olid ülilahedad. Õhtul saime teada, et meie kõrval on ka saksa poisid, niiet jutustasime nendega. 

Pühapäeval tahtsime ka minna päikesetõusu vaatama, aga selleni me ei jõudnud, sest magamine oli parem. Läksime hommikusöögile ja nautisime ning siis rentisime kayaki ja läksime sellega ookeani peale. Keset ookeani otsustasime, et tegelt tahaks snorgeldada ka, niiet läksime tagasi randa, saime snorkeldamise maski ning veetsime ülejäänud aja sellega möllates. Päris kurb vaatepilt avanes, sest seal ookeani põhjas oli ainult surnud korall. See oli omaette põnev näha, aga ikkagi väga nukker. Eks kõik jääb kunagi vanaks ja sureb. Hiljem vedelsime rannas ja käisime ookeanis ning siis pidimegi hakkama oma asju kokku pakkima ning ennast valmis panema, et lahkuda. Käisime veel saksa poistega söömas ning siis pool 4 lahkusime. Üks saksa poiss tuli meiega. Läksime teisele poole saart ning saime jällegi praami peale. Mersingis käisime õhtusöögil ühes väga peenes kohas, mis oli kõike muud kui aasia pärane ning siis kell 10 õhtul läks meie buss. Algas pikem sõit. Koju sain mina alles pool 5 hommikul. Põhjus selles, et pidime Malaysia ida poolelt lääne otsa sõitma. Sellepärast võtabki aega. Aga see kõik oli seda väärt! Terve nädalavahetus oli lihtsalt suurepärane!!!

kallid!
Katu 














Märka looma


Meie nädalavahetuse kodu






















Leia 5 erinevust kahe bussi vahel xD