Saturday, November 4, 2017
AMY SÜNNIPÄEV
AMY SÜNNIPÄEV NEW YORGIS
 |
| Anna vuhmis ka india toitu mõnuga! |
AMY SÜNNIPÄEV KODUS
Kaunistasin Amy tuba ja pakkisin kingitusi!
Tegin kooki!
Sunday, October 22, 2017
Welcome to the dark side
Tsauki!
Viimasest postitusest on väga pikalt möödas aga selle aja jooksul on nii palju juhtunud. Eks ma siis üritan asjad kokku võtta nii hästi kui saan.
Viimasest postitusest juhtus siis nii palju, et käisin nädala aega tööl ja siis tulid emme ja issi külla!!!! Mul oli niii nii hea meel. Polnud ju issit alates veebruarist näinud ja emmet aprillist. Nüüd on siis issi ka ära näinud kus ma elasin ja mis seal ümber kõik oli. Nädalavahetuse veetsime koos, käisime shoppamas ja pühapäeval käisime rannas. Võtsime Trey ja Anna ka endaga kaasa. Meil kõigil oli väga mõnus. Nii hea ilm oli ja selles rannas käimise tegi hoopis lahedamaks see, et lained olid ülisuured. Saime siis seal lollitada ja mängida. Pärast käisime veel seal rannaääres, kus on igasugused restoranid ja mängukohad ja lõbustuspark. Lapsed said igasuguste masinatega mängida ja isegi emme-issi proovisid!
Päeva lõpuks olime kõik väga väsinud ja loomulikult suutsin ikka mõnest kohast ära ka põleda, nagu ikka. Ükskõik kui ettevaatlik ma pole ja palju päikesekreemi peale panen, kuskilt ikka põlen ära :D. No see selleks.
Esmspäeval saatsin emme ja issi bussi peale. Nemad läksid Washington D.C-sse. Veetsid kaks päeva seal ning kui nad kolmapäeval tagasi tulid sain nendega peale tööd kokku ning läksime india restorani. See oli täpselt nii hea nagu Amy sünnipäeval. Emmele ja issile ka väga meeldis! Sõime veel magustoitu ja läksimegi koju.
Neljapäeval käisin tööl terve päeva, emme ja issi võtsid rahulikult ja avastasid natuke Maplewoodi. Reedel käisime New Yorgis ringi ja samuti tegime terve päeva linnas laupäeval. Käisime läbi peaaegu kõik New Yorgi põhilised kohad! Olime väga tublid! :)
Reede õhtul tegid emme ja issi süüa! Sai šašlõkki ja küpsisetorti! Mida ühel lapsel veel soovida on!! Minu suvi sai ka ametlikult suveks tembeldatud (mis siis, et september oli :D). Kõikidele teistele ka meeldis emme ja issi söök. See polnud ometigi esimene kord tol nädalal kui nad kokkasid. Nad tegid seda koguaeg ja mul oli nii hea meel, sest eesti kodu toodi ju ameerika koju! Kiluvõileiba ja kõike muud head ja paremat! Olen üks väike õnneseen! Kõik tüdrikud ju tahaksid printsessid olla, aga et niimoodi muinasjutus vahel elada saab, tundub ebareealne!
Pühapäeval saatsin emme issi raske südamega lennujaama ja nüüd tuleb oodata aastake, et eesti kodu jälle kogeda ja neid näha.
Käisin kolm ja pool päeva tööl ning siis lendasin mina Inglismaale. See tuli väga kiiresti ja natuke üleöö.. Neljapäeva õhtul lahkusin ja reede varahommikul olin Londonis. Põhjus miks tulin, oli see, et kõik minu asjad olid kellegi teise kaelas siin Inglismaal ja uut viisat oli ka vaja, sest mu eelmine viisa sai läbi paar päeva enne kui emme ja issi lahkusid. Juhtus siis aga midagi sellist mida ma ka oma kõige hirmsamates unenägudes ette ei osanud näha. Muinasjutt sai läbi... Reedel kui viisa intervjuul käisin lükati minu viisa tagasi. Kõik varises kokku ja ma ei osanud kohe mitte midagi teha alguses. Sai siis emme ja issiga räägitud ja Coryga ning samal õhtul veel minu firma ja sponsorfirmaga. Sai siis mänguplaan kokku panduda ja pidin hakkama tasapisi tegutsema. Aga võtsin ausaltöeldes kogu nädalavahetuse toibumiseks. Põhjus kõigeks selleks oli väga lihtne- nad arvasid, et mul on liiga tugevad sidemed Ameerikas ja et ma ei taha sealt väga lahkuda. Olenemata kõikidest dokumentidest ja tõenditest mis mul kaasas olid ja mida see ametnik isegi mitte ei vaadanud. No see selleks. Samal õhtul lahkusin Londonist ja läksin Lutonisse. Plaanis oli öö seal veeta. Saime Janekuga kokku, käisime õhtusöögil ja tegime mõned siidrid. Viis tundi läks nagu ei midagi. Uskumatu kuidas aeg võib lennata. Laupäeva hommikul tulin Bradfordi ja läksin Roha juurde. Olin temaga kogu nädalavaheuse ning ka kogu eesootava nädala. Esmaspäeval kohtusin kõikide oma sõberitega ülikoolis ja nii see nädal läkski- iga päev tegin midagi oma viisa heaks ja nägin sõbereid ja üritasin ennast kuidagi veepeal hoida. Neljapäeval sain paika uue viisa aja aga mitte Londonisse seekord sest ooteaeg oli liiga pikk, niiet ostsin lennupiletid Belfasti ja nüüd jäi ainult oodata. Reedel pidin Roha juurest välja kolima, sest tal tuli nõbu külla. Mina kolisin Alexi tuppa. Mida ma küll teeksin ilma nendeta.. Olen nendele kõigile väga tänulik, et nad nii lahked minuga on! Esmaspäeval läksin Liverpooli, Luke-ile külla!! See oli väga väga hea päev! Nii vahva oli Luke-i näha ning tutvusin ühe uue Inglismaa linnaga. Mis siis saakski veel parem olla! Teisipäeva öösel vastu kolmapäeva lahkusin, et minna lennujaama Manchesteris ja kolmapäeva hommikul lendasin Belfasti. Tol päeval avastasin linna natuke. Mulle seal väga meeldis! Ööbisin hostelis ning neljapäeval oli mul uus viisaintervjuu. Olin väga väga närvis. Pole vist nii väga nävis elusees olnud. See oli väga ilus konsulaat ja väga väike ja tühi ka! Kui Londonis käib ikka päevas sada või mitusada inimest läbi siis seal oli meil kokku 6. Üks tüdruk oli seal veel minuga ja ta ütles, et temal on viisa juba kaks korda tagasi lükatud aga temal läks tol päeval hästi, sai endale viisa! Ja minul minul läks ka hästi- sain viisa ja nüüd võtab nädalake, et pass tagasi saada. Väga suur koorem laskus kogu kehalt vist, tundsin ennast 5 korda kergemana kui enne. Eks peab sellistest asjadest ka läbi minema, et midagi õppida ja jällegi etapp seljataha jätta. Pidin Inglismaal nädala olema aga nüüd on juba kaks nädalat läinud ja selleks ajaks kui passi peaksin saama saab kolm nädalat täis.
Reedel oli meil väga hea päev. Veetsime 7kesi koos aega nagu vanadel aegadel, ainult ilma Janekuta seekord, sest tema on Lutonis oma praktika aastal. Meil oli väga tore ja kõigil oli hea päev! Olen nädalavahetuse rahulikult võtnud ja järgmiseks nädalaks olen juba natuke asju planeerinud, niiet eks siis ole näha. Loodan, et pass tuleb kiiresti ja saan uuesti lennukile hüpata ja tagasi meerikamaale lennata. Mind ootab seal väga väga palju ja ma tahaks väga juba tööle tagasi minna. Pole harjunud niisama mingeid tegevusi endale leidma. Positiivne kogu selle asja juures on see, et magada olen küll saanud. Isegi vist natuke liiga palju :D. Loodetavasti järgmise postituse kirjutan teile juba taaskord Ameerikast!
Olge tublid!
kallid
katu
Viimasest postitusest on väga pikalt möödas aga selle aja jooksul on nii palju juhtunud. Eks ma siis üritan asjad kokku võtta nii hästi kui saan.
Viimasest postitusest juhtus siis nii palju, et käisin nädala aega tööl ja siis tulid emme ja issi külla!!!! Mul oli niii nii hea meel. Polnud ju issit alates veebruarist näinud ja emmet aprillist. Nüüd on siis issi ka ära näinud kus ma elasin ja mis seal ümber kõik oli. Nädalavahetuse veetsime koos, käisime shoppamas ja pühapäeval käisime rannas. Võtsime Trey ja Anna ka endaga kaasa. Meil kõigil oli väga mõnus. Nii hea ilm oli ja selles rannas käimise tegi hoopis lahedamaks see, et lained olid ülisuured. Saime siis seal lollitada ja mängida. Pärast käisime veel seal rannaääres, kus on igasugused restoranid ja mängukohad ja lõbustuspark. Lapsed said igasuguste masinatega mängida ja isegi emme-issi proovisid!
Päeva lõpuks olime kõik väga väsinud ja loomulikult suutsin ikka mõnest kohast ära ka põleda, nagu ikka. Ükskõik kui ettevaatlik ma pole ja palju päikesekreemi peale panen, kuskilt ikka põlen ära :D. No see selleks.
Esmspäeval saatsin emme ja issi bussi peale. Nemad läksid Washington D.C-sse. Veetsid kaks päeva seal ning kui nad kolmapäeval tagasi tulid sain nendega peale tööd kokku ning läksime india restorani. See oli täpselt nii hea nagu Amy sünnipäeval. Emmele ja issile ka väga meeldis! Sõime veel magustoitu ja läksimegi koju.
Neljapäeval käisin tööl terve päeva, emme ja issi võtsid rahulikult ja avastasid natuke Maplewoodi. Reedel käisime New Yorgis ringi ja samuti tegime terve päeva linnas laupäeval. Käisime läbi peaaegu kõik New Yorgi põhilised kohad! Olime väga tublid! :)
Reede õhtul tegid emme ja issi süüa! Sai šašlõkki ja küpsisetorti! Mida ühel lapsel veel soovida on!! Minu suvi sai ka ametlikult suveks tembeldatud (mis siis, et september oli :D). Kõikidele teistele ka meeldis emme ja issi söök. See polnud ometigi esimene kord tol nädalal kui nad kokkasid. Nad tegid seda koguaeg ja mul oli nii hea meel, sest eesti kodu toodi ju ameerika koju! Kiluvõileiba ja kõike muud head ja paremat! Olen üks väike õnneseen! Kõik tüdrikud ju tahaksid printsessid olla, aga et niimoodi muinasjutus vahel elada saab, tundub ebareealne!
Pühapäeval saatsin emme issi raske südamega lennujaama ja nüüd tuleb oodata aastake, et eesti kodu jälle kogeda ja neid näha.
Käisin kolm ja pool päeva tööl ning siis lendasin mina Inglismaale. See tuli väga kiiresti ja natuke üleöö.. Neljapäeva õhtul lahkusin ja reede varahommikul olin Londonis. Põhjus miks tulin, oli see, et kõik minu asjad olid kellegi teise kaelas siin Inglismaal ja uut viisat oli ka vaja, sest mu eelmine viisa sai läbi paar päeva enne kui emme ja issi lahkusid. Juhtus siis aga midagi sellist mida ma ka oma kõige hirmsamates unenägudes ette ei osanud näha. Muinasjutt sai läbi... Reedel kui viisa intervjuul käisin lükati minu viisa tagasi. Kõik varises kokku ja ma ei osanud kohe mitte midagi teha alguses. Sai siis emme ja issiga räägitud ja Coryga ning samal õhtul veel minu firma ja sponsorfirmaga. Sai siis mänguplaan kokku panduda ja pidin hakkama tasapisi tegutsema. Aga võtsin ausaltöeldes kogu nädalavahetuse toibumiseks. Põhjus kõigeks selleks oli väga lihtne- nad arvasid, et mul on liiga tugevad sidemed Ameerikas ja et ma ei taha sealt väga lahkuda. Olenemata kõikidest dokumentidest ja tõenditest mis mul kaasas olid ja mida see ametnik isegi mitte ei vaadanud. No see selleks. Samal õhtul lahkusin Londonist ja läksin Lutonisse. Plaanis oli öö seal veeta. Saime Janekuga kokku, käisime õhtusöögil ja tegime mõned siidrid. Viis tundi läks nagu ei midagi. Uskumatu kuidas aeg võib lennata. Laupäeva hommikul tulin Bradfordi ja läksin Roha juurde. Olin temaga kogu nädalavaheuse ning ka kogu eesootava nädala. Esmaspäeval kohtusin kõikide oma sõberitega ülikoolis ja nii see nädal läkski- iga päev tegin midagi oma viisa heaks ja nägin sõbereid ja üritasin ennast kuidagi veepeal hoida. Neljapäeval sain paika uue viisa aja aga mitte Londonisse seekord sest ooteaeg oli liiga pikk, niiet ostsin lennupiletid Belfasti ja nüüd jäi ainult oodata. Reedel pidin Roha juurest välja kolima, sest tal tuli nõbu külla. Mina kolisin Alexi tuppa. Mida ma küll teeksin ilma nendeta.. Olen nendele kõigile väga tänulik, et nad nii lahked minuga on! Esmaspäeval läksin Liverpooli, Luke-ile külla!! See oli väga väga hea päev! Nii vahva oli Luke-i näha ning tutvusin ühe uue Inglismaa linnaga. Mis siis saakski veel parem olla! Teisipäeva öösel vastu kolmapäeva lahkusin, et minna lennujaama Manchesteris ja kolmapäeva hommikul lendasin Belfasti. Tol päeval avastasin linna natuke. Mulle seal väga meeldis! Ööbisin hostelis ning neljapäeval oli mul uus viisaintervjuu. Olin väga väga närvis. Pole vist nii väga nävis elusees olnud. See oli väga ilus konsulaat ja väga väike ja tühi ka! Kui Londonis käib ikka päevas sada või mitusada inimest läbi siis seal oli meil kokku 6. Üks tüdruk oli seal veel minuga ja ta ütles, et temal on viisa juba kaks korda tagasi lükatud aga temal läks tol päeval hästi, sai endale viisa! Ja minul minul läks ka hästi- sain viisa ja nüüd võtab nädalake, et pass tagasi saada. Väga suur koorem laskus kogu kehalt vist, tundsin ennast 5 korda kergemana kui enne. Eks peab sellistest asjadest ka läbi minema, et midagi õppida ja jällegi etapp seljataha jätta. Pidin Inglismaal nädala olema aga nüüd on juba kaks nädalat läinud ja selleks ajaks kui passi peaksin saama saab kolm nädalat täis.
Reedel oli meil väga hea päev. Veetsime 7kesi koos aega nagu vanadel aegadel, ainult ilma Janekuta seekord, sest tema on Lutonis oma praktika aastal. Meil oli väga tore ja kõigil oli hea päev! Olen nädalavahetuse rahulikult võtnud ja järgmiseks nädalaks olen juba natuke asju planeerinud, niiet eks siis ole näha. Loodan, et pass tuleb kiiresti ja saan uuesti lennukile hüpata ja tagasi meerikamaale lennata. Mind ootab seal väga väga palju ja ma tahaks väga juba tööle tagasi minna. Pole harjunud niisama mingeid tegevusi endale leidma. Positiivne kogu selle asja juures on see, et magada olen küll saanud. Isegi vist natuke liiga palju :D. Loodetavasti järgmise postituse kirjutan teile juba taaskord Ameerikast!
Olge tublid!
kallid
katu
Tuesday, September 19, 2017
Lapsevanem
Tsauki!!
Viimasel ajal on nii kiirelt läinud, et pole blogisse jõudnud, aga õnneks pole vist väga hullu. Ütlen siis niipalju, et tänu asjade käigule olen saanud pakkumise olla Ameerikas järgmise aasta juulini. Ütlesin loomulikult ja ning nii ongi minu aastane jäämine siia Ameerikasse on kinnitatud. Lõpp hea kõik hea! Enne ülikooli minemist oli väga kindel siht, et tahan teha oma 4 aastat, mis sisaldavad õppimist kuskil mujal peale Inglismaa ning aastast praktikat. Nüüd ongi see siis teoks saanud ja paberid on tegemisel, et kõik siis ametlikult kirja panna. Nädalavahetused on kuni aastalõpuni juba ära planeeritud ja ega me siis asja ikka kergelt ei võta :D.
Tööjuures on asjad tihedamaks läinud ja meie kallid Harvey ja Irma on meile palju tööd tekitanud, niiet endiselt õpin midagi uut igapäev. Ülesanded on keerulisemad ja näitavad mulle igasuguseid külgi selle töö juures. Cory on väga palju ära olnud, erinevad konverentsid ja töö reisid, niiet enamjaolt olen Pauliga. Nüüd on rongid ka tagasi oma õigetel radadel ja ma ei käi enam Hobokeni kaudu vaid tulen otse Maplewoodist New Yorki. Kuna see rong tuleb natuke hiljem, siis saab hommikul vaat et 7ni magada! Polegi kõige hullem! Õues lähe juba pimedamaks ja ma ei tea kas ma selleks külmaks valmis olen kui mul terve aasta nii soe on olla olnud igalpool, niiet eks siis näis.
Käisime Amyga siis esimesel septembri nädalavahetusel Seattle-is! Alati tahtsin minna ja nüüd sai lõpuks see unistus ka teoks. Minu esimene pere, kellega ma helistasin enne lõpliku valiku tegemist oli Seatlle-is. Tõesti on super super ilus linn. Vesi ümberringi ja mäed ja soe ja linn ise on ka selline armas. Kuna see oli pikk nädalavahetus kogu Ameerikas, siis oli meil alguses keeruline elamist saada kuhugile, aga siis otsustasime et teeme ühe öö ühes kohas ja siis teise öö teises kohas. Ja see toimis väga väga hästi! Me jõudsime Seattle-isse väga hilja reede öösel, mina käisin veel hommikul tööl ja siis läksin koju ja panime ennast valmis ning kuna pere oli selleks päevaks kodust ära randa läinud, siis läksime uberiga lennujaama. Meil oli kaks lendu, vahetasime Chicagos ja siis enne kui lennujaamast lahkuda saime, ootasime ära Amy ühe austraalia sõbranna (Abbey), kes meiega Seattle-is kohtus. Kõik toimis väga hästi ja jõudsime hostelisse kuskil 3-4 vahel öösel. Aga nendel ei olnud sellega probleemi. Olime vässud aga saime kohe magama ja oligi hästi. Sõime hommikusööki hommikul ja läksimegi kohe möllama. Võtsime ühe praami ja nägime väga ilusat Seattle-i skyline-i. Ja siis viisime oma asjad teise hotelli ning käisime igasugustes põnevates kohtades Seattle-is- Kalamarket, Nätsusein, Akvaarium ning siis läksime Seattle-i kõrgemaisse hoonesse ja nägime kogu linna ning imelist päikeseloojangut sealt ülevalt. Päeva lõpetasime Cheesecake Factories suure õhtusöögi ja muidugi juustukoogiga.
Järgmisel päeval tegime sellise kerge matka, mis viis meid enamus ajast mäest üles ja nägime ka sealt suurepäraseid vaateid ka teisele poole linna. Käisime Jaapani aias ja siis ühe suure kuulsa hoone all mille nimeks on Space Needel. Me ei teadnud, et seal ümberringi kais suur muusikafestival, niiet me väga seal ringi ei saanud tuterdada, sest alad olid kinni. Otsustasime, et lähme siis maa-alusele tuurile, mis näitas meile Seattle-i ajalugu ja mis oli alles jäänud sellest ajast kui enamus sellest linnast maha põles. Kuna linn ehitati peale põlegut sinna peale, siis järele on jäänud kuulsad kohad linnas kogu selle jama all. Meil oli kolmekesi super super lahe. Saime väga hästi läbi ja nalja oli palju ning Amyl oli muidugi super hea meel, et ta sai jälle kellegiga kodust koos olla!
Lendasime tagasi NJ ning Cory tuli meile järgi. Kuna me kogu öö lendasime, siis olime suht vässud, olenemata sellest, et mina näiteks magasin enamus nendest lendudest. Aga pole ju ikkagi selline korralik sügav uni. Esmaspäev oli ka vaba päev, sellepärast saimegi vabalt chillida.
Kui töönädal mööda sai, siis tuli kätte see hetk, et Cory ja Richard lendasid koos Euroopasse ja tegid nädala aega tuuri Monte Carlos ja Berliinis. Cory töötas esimese poole sellest ja siis Saksamaa oli puhtalt nende enda huviks. Mina olin siis asenduslapsevanem aga olenemata sellest, et pidin Amyle vabadust andma, oli ta väga tubli abiline, niiet olime ikkagi koos lapsevanemad. Nädalavahetusel oli Treyl jalkaturniir, niiet mõlemal päeval veetsime väljakul 5 tundi. Laupäeval olin üksinda lastega, sest Amy ja Abbey olid New Yorgis aga Abbey lahkus pühapäeval, niiet Amy tuli meiega kaasa. Laupäeva õhtul viisin lapsed pitsat sööma, sest Trey oli nii tubli olnud ja nad väga tahtsid, pühapäeval käisime pärast jalkat Anna hobust vaatamas ja Amy ning Anna vannitasid teda ja siis sai ta õues rohtu süüa ja kuivada. Hiljem samal päeval läksin mina Annaga skautide kohtumisele, kus tüdrukud said haldja maja värvida ja pitsat süüa ning siis veel pärast seda käisime ostsime Annaga kõik söögiasjad nädalaks ära. Niiet meil oli väga väga tihe. Amy ja Trey olid kodus ja Amy tegi õhtusöögi, niiet kõik sujus! Lapsed olid meiega väga tublid ja kõik läks väga hästi.
Kolmapäeval tuli Tamara, tema on Londonis olnud lapsehoidja viimased pool aastat, sest jättis ülikooli pooleli, niiet nüüd tal sai see lapsehoidmine seal otsa ja tuli veel enne kojuminekut meile külla. Trey oli väga õnnelik selle üle, Anna ilmselt ka aga väga välja ta seda küll ei näidanud.
Cory ja Richard jõudsid laupäeval koju, enne seda olin mina Trey karatesse viinud ja käisime Annaga sõõrikuid söömas ja mänguväljakul ning siis viisime Trey koju ja Anna tuli minuga, et oma sõbrannale sünnipäevakingitust osta. Martyna oli ka selle aja peale koju jõudnud. See nädalavahetus oligi mõeldud kui aupairide kokkutulek, sest Tamara tuli külla ning meie kolmekesi oleme ju naguinii NJ. Meie neljakesi tegime samal õhtul õhtusöögi, kõik sellised road mis perekonnale meie ajast meeldinud on ning pühapäeval tegid Richard ja Cory süüa. Pühapäeva hommikul skaipisin mina Janega kolm tundi!! See oli super vahva! Saime kõik oma suveseiklused räägitud ja arutatud ning lihtsalt väga hea! Sellised asjad teevad alati tuju paremaks! Hiljem läksime kõik terve see pere koos lisadega Trey jalka mängule. Nad küll kaotasid aga see kindlasti tähendas Treyle palju ja mul on hea meel, et me sinna kõik koos minna saime. Õhtusöök oli väga ilus, Cory oli meile veel kingitused ka ostnud, saime kõik endale ühesugused särgid ja see oli nii lahe. Ja õhtusöök oli ka muidugi super maitsev!!
Vot nii meil see aeg lähebki!
Nüüd on alanud jällegi uus töönädal aga eesootavad nädalavahetused sisaldavad endas väga paljut! Sellest kuulete siis kui ma jälle aega saan kirjutada :P.
Olge tublikud!
kallid
Katu
Viimasel ajal on nii kiirelt läinud, et pole blogisse jõudnud, aga õnneks pole vist väga hullu. Ütlen siis niipalju, et tänu asjade käigule olen saanud pakkumise olla Ameerikas järgmise aasta juulini. Ütlesin loomulikult ja ning nii ongi minu aastane jäämine siia Ameerikasse on kinnitatud. Lõpp hea kõik hea! Enne ülikooli minemist oli väga kindel siht, et tahan teha oma 4 aastat, mis sisaldavad õppimist kuskil mujal peale Inglismaa ning aastast praktikat. Nüüd ongi see siis teoks saanud ja paberid on tegemisel, et kõik siis ametlikult kirja panna. Nädalavahetused on kuni aastalõpuni juba ära planeeritud ja ega me siis asja ikka kergelt ei võta :D.
Tööjuures on asjad tihedamaks läinud ja meie kallid Harvey ja Irma on meile palju tööd tekitanud, niiet endiselt õpin midagi uut igapäev. Ülesanded on keerulisemad ja näitavad mulle igasuguseid külgi selle töö juures. Cory on väga palju ära olnud, erinevad konverentsid ja töö reisid, niiet enamjaolt olen Pauliga. Nüüd on rongid ka tagasi oma õigetel radadel ja ma ei käi enam Hobokeni kaudu vaid tulen otse Maplewoodist New Yorki. Kuna see rong tuleb natuke hiljem, siis saab hommikul vaat et 7ni magada! Polegi kõige hullem! Õues lähe juba pimedamaks ja ma ei tea kas ma selleks külmaks valmis olen kui mul terve aasta nii soe on olla olnud igalpool, niiet eks siis näis.
Käisime Amyga siis esimesel septembri nädalavahetusel Seattle-is! Alati tahtsin minna ja nüüd sai lõpuks see unistus ka teoks. Minu esimene pere, kellega ma helistasin enne lõpliku valiku tegemist oli Seatlle-is. Tõesti on super super ilus linn. Vesi ümberringi ja mäed ja soe ja linn ise on ka selline armas. Kuna see oli pikk nädalavahetus kogu Ameerikas, siis oli meil alguses keeruline elamist saada kuhugile, aga siis otsustasime et teeme ühe öö ühes kohas ja siis teise öö teises kohas. Ja see toimis väga väga hästi! Me jõudsime Seattle-isse väga hilja reede öösel, mina käisin veel hommikul tööl ja siis läksin koju ja panime ennast valmis ning kuna pere oli selleks päevaks kodust ära randa läinud, siis läksime uberiga lennujaama. Meil oli kaks lendu, vahetasime Chicagos ja siis enne kui lennujaamast lahkuda saime, ootasime ära Amy ühe austraalia sõbranna (Abbey), kes meiega Seattle-is kohtus. Kõik toimis väga hästi ja jõudsime hostelisse kuskil 3-4 vahel öösel. Aga nendel ei olnud sellega probleemi. Olime vässud aga saime kohe magama ja oligi hästi. Sõime hommikusööki hommikul ja läksimegi kohe möllama. Võtsime ühe praami ja nägime väga ilusat Seattle-i skyline-i. Ja siis viisime oma asjad teise hotelli ning käisime igasugustes põnevates kohtades Seattle-is- Kalamarket, Nätsusein, Akvaarium ning siis läksime Seattle-i kõrgemaisse hoonesse ja nägime kogu linna ning imelist päikeseloojangut sealt ülevalt. Päeva lõpetasime Cheesecake Factories suure õhtusöögi ja muidugi juustukoogiga.
Järgmisel päeval tegime sellise kerge matka, mis viis meid enamus ajast mäest üles ja nägime ka sealt suurepäraseid vaateid ka teisele poole linna. Käisime Jaapani aias ja siis ühe suure kuulsa hoone all mille nimeks on Space Needel. Me ei teadnud, et seal ümberringi kais suur muusikafestival, niiet me väga seal ringi ei saanud tuterdada, sest alad olid kinni. Otsustasime, et lähme siis maa-alusele tuurile, mis näitas meile Seattle-i ajalugu ja mis oli alles jäänud sellest ajast kui enamus sellest linnast maha põles. Kuna linn ehitati peale põlegut sinna peale, siis järele on jäänud kuulsad kohad linnas kogu selle jama all. Meil oli kolmekesi super super lahe. Saime väga hästi läbi ja nalja oli palju ning Amyl oli muidugi super hea meel, et ta sai jälle kellegiga kodust koos olla!
Lendasime tagasi NJ ning Cory tuli meile järgi. Kuna me kogu öö lendasime, siis olime suht vässud, olenemata sellest, et mina näiteks magasin enamus nendest lendudest. Aga pole ju ikkagi selline korralik sügav uni. Esmaspäev oli ka vaba päev, sellepärast saimegi vabalt chillida.
Kui töönädal mööda sai, siis tuli kätte see hetk, et Cory ja Richard lendasid koos Euroopasse ja tegid nädala aega tuuri Monte Carlos ja Berliinis. Cory töötas esimese poole sellest ja siis Saksamaa oli puhtalt nende enda huviks. Mina olin siis asenduslapsevanem aga olenemata sellest, et pidin Amyle vabadust andma, oli ta väga tubli abiline, niiet olime ikkagi koos lapsevanemad. Nädalavahetusel oli Treyl jalkaturniir, niiet mõlemal päeval veetsime väljakul 5 tundi. Laupäeval olin üksinda lastega, sest Amy ja Abbey olid New Yorgis aga Abbey lahkus pühapäeval, niiet Amy tuli meiega kaasa. Laupäeva õhtul viisin lapsed pitsat sööma, sest Trey oli nii tubli olnud ja nad väga tahtsid, pühapäeval käisime pärast jalkat Anna hobust vaatamas ja Amy ning Anna vannitasid teda ja siis sai ta õues rohtu süüa ja kuivada. Hiljem samal päeval läksin mina Annaga skautide kohtumisele, kus tüdrukud said haldja maja värvida ja pitsat süüa ning siis veel pärast seda käisime ostsime Annaga kõik söögiasjad nädalaks ära. Niiet meil oli väga väga tihe. Amy ja Trey olid kodus ja Amy tegi õhtusöögi, niiet kõik sujus! Lapsed olid meiega väga tublid ja kõik läks väga hästi.
Kolmapäeval tuli Tamara, tema on Londonis olnud lapsehoidja viimased pool aastat, sest jättis ülikooli pooleli, niiet nüüd tal sai see lapsehoidmine seal otsa ja tuli veel enne kojuminekut meile külla. Trey oli väga õnnelik selle üle, Anna ilmselt ka aga väga välja ta seda küll ei näidanud.
Cory ja Richard jõudsid laupäeval koju, enne seda olin mina Trey karatesse viinud ja käisime Annaga sõõrikuid söömas ja mänguväljakul ning siis viisime Trey koju ja Anna tuli minuga, et oma sõbrannale sünnipäevakingitust osta. Martyna oli ka selle aja peale koju jõudnud. See nädalavahetus oligi mõeldud kui aupairide kokkutulek, sest Tamara tuli külla ning meie kolmekesi oleme ju naguinii NJ. Meie neljakesi tegime samal õhtul õhtusöögi, kõik sellised road mis perekonnale meie ajast meeldinud on ning pühapäeval tegid Richard ja Cory süüa. Pühapäeva hommikul skaipisin mina Janega kolm tundi!! See oli super vahva! Saime kõik oma suveseiklused räägitud ja arutatud ning lihtsalt väga hea! Sellised asjad teevad alati tuju paremaks! Hiljem läksime kõik terve see pere koos lisadega Trey jalka mängule. Nad küll kaotasid aga see kindlasti tähendas Treyle palju ja mul on hea meel, et me sinna kõik koos minna saime. Õhtusöök oli väga ilus, Cory oli meile veel kingitused ka ostnud, saime kõik endale ühesugused särgid ja see oli nii lahe. Ja õhtusöök oli ka muidugi super maitsev!!
Vot nii meil see aeg lähebki!
Nüüd on alanud jällegi uus töönädal aga eesootavad nädalavahetused sisaldavad endas väga paljut! Sellest kuulete siis kui ma jälle aega saan kirjutada :P.
Olge tublikud!
kallid
Katu
Subscribe to:
Posts (Atom)