Oh seda tänast päeva :D.
Täna oli super kiire ja, nagu lõpuks välja tuleb, väga väga põnev päev.
Alustan siis otsast :D.
Hommikul tõusin kolmveerand 7 üles ning kuulsin, et Richard on kodus. Jälle on ju midagi paigast ära, sest ta peaks ammu läinud olema. No magas sisse- mis siis ikka. Tema oli hakanud juba Treyga tegelema ning kohtusin nendega all korrusel. Richard hakkas lahkuma, aga ärkas Anna ning ta tegeles siiski veel enne ära minekut tütrega ka.
Edasine hommik läks nagu tavaliselt. Hommikusöögid, koristasin, panin asjad valmis. Tegin lastele lõunaks mac and cheesi kaasa ning poole 9 aeg lahkusime kooli poole.
Tulin tagasi koju, käisin pesus ning sõin ise ka hommikusööki ning läksin siis Renata juurde, et temaga natuke juttu rääkida ja parkimisluba võtta. Sealt edasi sõitsin kooli ja käisin tunnis.
Järgmine nädal ei ole mul tundi, sest kolmapäev ja neljapäev on Tänupühade pärast vabad. Suhteliselt mõttetu tund oli, aga heameel oli näha. Väljaarvatud ühte. No see klassikaaslane on 27 ja ta on kõige rumalam inimene keda ma kunagi näinud olen. Palun vabandust, aga ausalt. Kogu klass, ja isegi proffessor, saavad sellest aru. Eks me üritame viisakad olla. Ta lihtsalt küsib väga veidraid ja lapsikuid küsimusi ja kodused ülesanded ei ole tal kunagi tehtud või kui on tehtud, siis väga madalal tasemel. No see selleks. Teised kõik on väga toredad :).
Pärast kooli tulin koju ning tuli siia Tokiah. Oh.. Mida ma küll ilma temata teeks :D. Tema ja Renata on minu päästeinglid siin :). Nende peale saab alati loota ja lõbus on ka. Igatahes.. Saime natuke rääkida ja tuli aeg lastele järgi minna.
Koolist koju tulles said nemad natuke mängida ja mina koristasin ning rääkisin sõberitega juttu. Tuligi lapsed jälle valmis panna ja läksime võimlemisse. No täna oli suhteliselt enam-vähem. Trey oli peaaegu terve aja korralik ja Anna natuke jonnis, aga see võis olla ka sellepärast, et tema õiget treenerit ei olnud. Viimane on lastega super hea, tänane treener oli lihtsalt treener.
Tulime võimlemisest koju ja tegin neile õhtusöögi ning nad sõid ja siis said jälle mängida ning mina ka sõin ja koristasin. Pisut enne 8t jõudis koju Richard ning mina hakkasin taaskord välja sättima. Olime plaaninud Tokiahga minna täna õhtul Seton Halli, sest seal leidis aset üritus nimega Win A Date With Seton Hall Athlete (Pirate). No läksime kohale ja ostsime siis piletid (loteriipiletid) ja istusime saali. Üritus oli väga hästi korraldatud muide. ;) Kogu tegevus oli tegelikult suuantud vähihaigete toetamiseks.
Ühesõnaga, oli siis esinemine ühtede tantsijate poolt ja siis näidati videot sportlastega ja siis toodi nad kõik ükshaaval lavale. Neid oli natuke üle 20. Selle järgnes hetk, kus kõik said siis oma 3, ja kui tahtsid said lisaks osta, piletid sportlaste purgikestesse panna. Panime siis ka Tokiahga oma piletid ära ja no arvake siis ära. Jah, loomulikult tuli minu nr ühest nendest purgikestest välja :D. Läksin siis sinna lavale ja sain oma roosi ja pildi selle sportlasega ja tuli mul oma asjad võtta ja eskorditi meid ühest majast teise. Ja jah, Tokiah jäi üksi ja koju ka ei saanud, sest mina olin ju autoga :D. No meid siis ühesõnaga viidi teise majja ja ühte ruumi, kuhu siis kõik 'paarid' kokku toodi ja seal oli vett ja süüa. Steven oli minu 'deidi' nimi ja istusime ühte lauda, kus tema sõber juba oma 'deidiga' istus. Meil oli väga lõbus ;). Steven on rugby mängija ja ta on kuskilt poolt saksa juurtega, aga muidu täitsa ameeriklane :D. Ärge arvake, et ma temaga nüüd kohe abielluma hakkan või midagi taolist :D.
Tokiahle viisin vahepeal autovõtmed :D, et ta saaks autosse minna. Lõpuks siis tuli Steven minuga koos ära, sest esiteks ta oli super haige ja teiseks tal ei olnud autot ja ta oleks oma 20 minutit pidanud koju jalutama, mida ma lihtsalt ei lubanud. Kupatasin Tokiah taha istmele ja viisin Steveni koju. Ta surus viisakalt kätt ja läks koju :D. Aga õhtu ei oleks ju tegelikult saanud paremaks minna :D. Elu on üks vahva seiklus ;). Ja ma olen selle üle nii õnnelik ;).
Viisin Tokiah koju ja nüüd ma siin siis kirjutan seda blogi ;). Tuleb vähe lühem uni täna, aga no mis seal ikka.. Magada jõuab kunagi hiljem ka.
Olge mõnnad! :)
Katukas
Viisin Tokiah koju ja nüüd ma siin siis kirjutan seda blogi ;). Tuleb vähe lühem uni täna, aga no mis seal ikka.. Magada jõuab kunagi hiljem ka.
Olge mõnnad! :)
Katukas
No comments:
Post a Comment