Täna ärkasin 11 paiku ja panin ennast päevaks valmis. Läksin alla hommikusööki sööma ja perekond asjatas ringi. Põhiliselt tegelesid nad sellel hetkel jõulukuuse maha võtmisega ning kui mina hakkasin hommikust sööma, siis isa hakkas lastele lõunat tegema. :D Mina sõin ja suhtlesin perega ning peagi pakkisin ennast sisse ja astusin kodust välja. Suundusin rongijaama, et sõita New Yorki. Tegin seda lihtsalt sellepärast, et õues oli külm ja palju lund ning suvel oli minu unistus minna Central Parki ja näha seda lumega. Soovid on ju ometigi täitmiseks ja nii ma tegingi. Tohutult kena jalutuskäik oli rongijaama, kuid New Yorgis tänavale astudes oli kõik lihtsalt super rõve. Kõndisin Central Parki mööda 7ndat avenüüd ning see avenüü oli lihtsalt ligane ja lägane ning teades New Yorgi liiklust ja kui palju autosi seal ringi sõidab ning inimeste arvu, siis mind väga ei üllatanud, et see lumi seal tänavatel oli selliseks muutnud. Kaugel millestki ilusast. Ainuke asi mida sa teha tahad on hoida eemale nendest tänavates. Teades mind, siis ma ei lasknud ennast sellest heidutada ning lihtsalt olin õnnelik ning nautisin ja üritasin üle olla sellest ligast-lägast.
Jõudsin Central Parki ja seal ei olnud väga suur üllatus minu jaoks see, et ma sain aru kuidas kõik see, mis ma nägin avenüü peal ja sellest jalutamine oli väärt Parki jõudmist.
Central Park oli lihtsalt imeline. Teate, ma natuke tunnen teile kaasa, et teil lund ei ole. Olenemata sellest külmast ja kõigest, ma tõesti nautisin seda suurepärast talve seal imekenas pargis. Nagu talvevõlumaa. See talv siin on olnud tegelikult hämmastavalt vahva. Pole ju koguaeg lund olnud, aga see hulk, mis praeguseks on maas olnud, on täpselt paras ja fantastiline. Paremat ei oska tahtagi :). Annika just saatis mulle täna pildi 'imekaunist' rohelisest Eesti talvest. See ikka sakib sajaga. Muidugi on tore, et lund lükkama ei pea ja liikumine on ka lihtsam, aga no kuulge.
Sain oma ringikese Central Pargis tehtud ning hakkasin tagasi minema mööda viiendat avenüüd. Võtsin suuna Bryant Parki poole, et uisutama minna. Well, sinna ma kahjuks või õnneks ei jõudnudki. Ei olnud just kaugele selle viienda avenüüga jõudnud, kui hakkas minuga rääkima üks mees. Ta väitis, et mul on tantsija jalad ja küsis kas ma tegelen balletti või tantsimise või millegi sellisega. No tegelikult ju mitte :D. Nii me alustasimegi rääkimist ning läksime Trumpi hoonesse Starbucksi ning jõin seal teed ja tema kohvi ning rääkisime pikalt ja laialt ning päris tore oli. Istusime tegelikult seal Starbucksis ikka kõvasti üle tunni aja ja läksime veel tegelikult sööma pärast seda. Ma arvan, et mu elu avas mulle täna ühe põneva ukse. Ja ma usun, et see tuba, mis selle taga asub võib olla täis üllatusi. Praegu vähemalt lubasin ma endale sinna tuppa sisse astuda ja vaatan, mis seal peidus on ja võibolla on seal järgmisi uksi. Eks siis ole näha.
Tulin pärast seda seiklust koju ja Cory oli veel üleval ning rääkisin talle ka ning meie vestlus Coryga kujunes lõpuks pea 3 tunni pikkuseks. :D Sai räägitud niipaljudest erinevatest asjadest, aga nii ongi ju kõige parem.
Nüüd lähen magama ning homme jälle uus päev ;).
Olge mõnnad!
Katu
Tee rongile
Tervitas mind seal Central Pargis
No vaadake seda :)
Need kutid ausõna ei saanud normaalsed olla
Näeb välja nagu Jackass
Sest talv
New Yorgi Vallimägi
No comments:
Post a Comment