EveryDayIsFullOfSunshine: Serendipity

Sauks!

Ärkasin täna hommikul pool 9 üles ja mõtlesin, et lähen kickboxi, aga kuna ma olin suht väsinud ja lihased valusad, siis otsustasin edasi magada ja lihtsalt ei läinud. Tõusin lõpuks kell 11 ja lebotasin natuke ning läksin hommikust sööma. Tegin teed ja sõin ning pere teatas, et läheme välja lõunat sööma. Hea küll, käisin ruttu pesus ja vahetasin riided ning välja me läksime, see kõik toimus lõpuks kusagil 1 aeg.

Nii mõnus kevadilm oli täna- soe, päike paistis, lumi sulas. Lihtsalt üks selliseid päevi kui lähed õue ja naeratus tuleb suule :).

Käisime lõunat söömas ühes mehhikko kohas. Sõin mina siis burritot. Meil läks seal päris kaua aega ja Trey protestis nagu ikka. Richard ja Cory olid mõlemad rahakotid koju unustanud, niiet Richard läks koju tagasi rahakotti tooma. Teenindus oli meil ka super aeglane, niiet tegelikult nagu kõik jooksis rööbastes aga aega võttis asi. Minu burrito oli nii suur, et ma ei jaksanudki kõike ära süüa.

Peale lõunat tulime koju tagasi ja mõlemad -jah mõlemad- lapsed läksid lõunauinakule. Kohe räägin miks.

Mina tulin oma tuppa ja rääkisin emme-issiga ning sõberitega ning siis hakkasin raamatut lugema. Kella poole 5 paiku hakkasin ennast jälle valmis sättima ja läksin alla. Trey oli üles tõusnud ja Cory läks Annat äratama. Tänase õhtu plaan oli selline, et tüdrukud sõidavad NY ja meestel olid hokile piletid ostetud, sellepärast magas Treygi. Meie, naised, istusime siis autosse natuke enne 5t ja sõitsime rongijaama. Küllaltki napilt jõudsime rongile, sest Cory oli kodus natuke valet sõiduplaani vaadanud. Saime ilusti NY ja teate mis, suundusin 4. korda Empire State Buildingu otsa :D. Seekord oli see põnev, et nägin öö vaadet, sest selleks hetkeks kui üles jõudsime oli juba pime. Täna oli erakordselt palju rahvast ja niikaua pole ma turvakontrolli järjekorras veel seisnud. Anna pidas täitsa ilusti vastu ja kõndis vapralt 6 korrust trepist ka üles. Vaade oli endiselt hämmastav :). Vaatasime siis natuke ringi ja tegime mõned pildid. See oli Anna ja tegelikult ka Cory esimene kord :D.

Tulime tagasi alla ning võtsime takso. Sõitsime Upper East Sidele, kus ma kunagi ei olnud käinud. Läksime söögikohta nimega Serendipity, mis on väga kuulus. Kuna meil reserveeringut ei olnud, tuli meil tund aega lauda oodata. Õnneks oli selle restorani lähedal maailmatusuur kommipood. Teate, see on paradiis :D, vähemalt minu jaoks. Oii kus mulle see pood meeldis. Sealt võis leida igasuguseid veidraid asju. Me shoppasime seal poes pääris tükk aega, lihtsalt et aega parajaks teha ja no oli palju asju vaadata ka, see oli 3 korrust ja me 3. tegelikult ei läinudki. Ostsin siis endale ka mõned kommid ja Cory ostis lihavõtte asju (lihavõtted on alles aprillis -.-). Läksime tagasi restorani juurde ja tuli meil veel natuke oodata. Saime siis endale lõpuks laua ja seal oli nii palju rahvast. Meie teenindamine võttis ka seetõttu korralikult aega, aga meil oli NIIIII lahe teenindaja. Kõik teenindajad olid mehed selles restoranis. See koht on kuulus oma magustoitude pärast ja no te ei kujuta ette. Ideaalne koht kohtingu tegemiseks, ausalt :) :D. Need magustoidud olid seal hiiglama suured ja kindlasti ka super maitsvad. Anna oli päris väsinud juba selleks hetkeks tegelikult ja et teda tegevuses hoida, panin talle mängima Maša ja Karu. Talle niii meeldis :D, ma olin üllatunud tegelikult, aga mõnus. Tellisin endale pasta ja pähklivõi jäätatud kuuma šokolaadi. Kõlab segaselt, aga põhimõtteliselt oli see nagu jäätisekokteil. Super hea aga ülisuur ja ega ma seda väga palju juua ei jaksanud ja ei jõudnud, sest pidime rongile minema. Jälle omaette projekt. Saime endale kohe takso, aga rongini oli kuskil 20 minutit. Penn Stationisse sõitsime me kuskil 17 minutit ja täiesti minutite küsimus oli rongile jõudmine. Tundsin ennast nagu NY filmides- takso uks lahti, laps kaenlasse ja rongi peale punuma. Ja jõudsin, täiesti viimasel hetkel. Cory oli öelnud, et te minge ja kui ma jõuan siis jõuan, kui ei siis noh, pole midagi teha. Ta tahtis et Anna magama saaks, sest kell oli juba 10 läbi. Jõudis aga temagi ja no seal me siis õnnelikult olime. Mehed olid kodus juba enne meid ja Richard helistas Coryle, kui me rongis olime. Keegi meist ei arvanud, et meie oleme need, kes hiljem koju jõuavad.

Kodus panid vanemad Anna magama ja siis rääkisime natuke juttu ja siin ma siis nüüd olen, kirjutan blogi ;).

Muideks, meil keeratakse kella öösel, niiet nüüd natuke aega 6 tundi ajavahe :).

Suurepärast pühapäeva!

Katu

Ta leiab igalpool hetke tantsimiseks :D