Esmaspäeval jätkasime Taman Negara avastamist. Hommikul kui oli söödud läksime külakesse ning käisime seal natuke ringi. Siis algas tuur! Käisime läbi džunglist ja jõudsime välja kõrgele kõrgele mäe otsa. Teepeal nägime elevandi sitahunnikuid aga elevante ei näinud. Alla tulime siis käisime puulatvades. Sinna olid ehitatud rippsillad. Olime nagu ahvikesed ainult rippsildade abiga! Kogu see asi võttis meil üle kolme tunni aega. Jõudsime tagasi oma külakesse (pidi jällegi paatidega üle jõe sõitma) ning sõime lõunat ja käisime vahetasime riided. Siis oli järgmine tuur, mis kujutas endast kärestikes väga märjaks saamist ning aborigeenide külastus. See aborigeenide külastus oli iseenesest vahva, aga see tundus natuke sellise rumalatele turistidele mullipuhumisena. Näidati kuidas aborigeenid jahivad ja kuidas tuld teevad. Siis saime seal ringi jalutada. Väikesed hütikesed, väga palju lapsi- väiksed olid purupaljad, ülejäänud olid väga räpastes riietes. Meie emmega viisime lastele veel küpsiseid ka, selle üle nad olid väga õnnelikud. Jäi kuidagi selline naljakas mulje lihtsalt sellest. Saime aru küll, et nad aborigeenid on aga ülejäänu tundus väga lavastatud. Kes siis teab.. istusime jälle paati ja siis enne kui tagasi jõudsime tehti peatus ühel kaldal, seal saime ujuda ja mulle tehti näomaaling! Olin nagu disney printsess :D :D. Jõudsime tagasi ja käisime saksa ja hollandi tüdrukutega veel kohvikus istumas ning siis läksime tagasi oma kapslisse. Käisime pesemas ära ja lebotasime ning siis läks elekter. Õnneks olid meil ju taskulambid. Järgmisel päeval saime teada, et elekter kadus kogu külakesest ja mitte ainult meilt. Õhtust läksime sööma, siis seda serveeriti küünlavalgel. Õnneks nad said kohapeal süüa teha sest kõik käib ju gaasipliitidega. Rääkisime veel ühe briti paariga juttu ja siis läksime tagasi kapslisse. Muud ei olnudki aga seal kapslis läks väga palavaks sest õhukonditsioneeri ei saanud ju sisse panna. Kell 2 öösel tuli elekter tagasi õnneks.
Teisipäeva hommikul peale hommikusööki taaskord lahkusime. Istusime minibussi jälle, kusjuures koos kahe tüdrukuga- need sõbrannad sakslases- ning võis alata sõit Perhentiani saartele. Pikalt sõitsime sel päeval. Vahepeal veel vahetasime bussigi. Tuli taaskord paati istuda sadamas ning jõudsimegi lõpuks oma paradiisi saarele. Vesi oli tõesti tõesti üli sinine ja selge. Olime väga õnnelikud oma kuurort-hotelli valikuga. Esimese asjana panime kohe ujukad selga ja läksime suplema! Käisime nii Hiina meres kui ka basseinis, lihtsalt sellepärast et saab! Nägime suuri lahmakaid iguaani onusid ka basseini ääres. Käisime pesemas ning läksime väga rikkalikule buffee õhtusöögile. Kõhud punnis läksime tagasi koju ja mina veel jutustasin natuke sõberitega ning jäimegi unne.
Kolmapäeval magasime kohe mõnuga. Siis käisime hommikust söömas ja läksime taaskord randa! Olime seal paar tunnikest ning see tähendas, et olime nagu vähid kui tuppa jõudsime. Käisime dušši all ja lebotasime natuke ning siis jalutasime üle suure sillakese. Seal olid teised hotellid. Vaatasime need ka üle ja veendusime, et meie valik on ikka parim, sest meil kõige parem rand. Lõunasööki sõime aga ühe teise hotelli restoranis. Kuna me aga suurusi ei teadnud, siis pingutasime korralikult üle aga kõik oli nii üli supermaitsev. Istusime kohe seal mõnuga ja nautisime tuulekest, päikest ning maitsvaid roogasid. Makstes nägin raamatuid ja nii võtsin endalegi ühe. Jalutasime tagasi oma majakesse ning siis oli siesta. Vahepeal tegelikult veel registreerisin ennast snorgeldama ja sukelduma. Õhtul käisime veel meres ja basseinis. Oligi jõudnud kätte õhtusöögi aeg. Kõhud täis, pidime natuke ootama ja kell 9 oli meil emmega jalamassaaž. Kõdi oli ja vahepeal natuke valus aga lõppkokkuvõttes ülihea!! Uni tuli magus!
Neljapäeval peale hommikusööki läksin mina snorgeldamise tuurile ja emme randa. Tuuriga käisime kolmes kohas- kõigepealt kohas nimega Haikala punkt, ja ennäe imet, olidki haikalad!! Mina ise oma silmaga nägin. Pisikesed ja ohutud aga siiski haikalad! Teises kohas nägime ülitohutusuuri koralle. Need olid nagu suured kivirahnud aga hoopiski korallid. Palju kalu ja muud elu ka! Viimane koht oli kohe meie hotelli lähedal ning seal nägime selliseid inimesesuurusi kilpkonnasid! Nägin ise kolme! Kaks olid koos ja üks eraldi oma kalast sõbraga. Meil läks kaks tundi. Sain emmega kokku ja peagi läksime lõunale. Samasse kohta kus eelmine päevgi. Olime juba targemad! Söök oli ikka väga maitsev! Vahepausidel söömisest ja meres ulpimisest ma lugesin. See oli väga häiriv aga väga mõtlemapanev raamat. Rääkis Afganistaanist ja naiste elust seal, lähemalt kahe noore naise elust. Õhtul käisimegi jälle ujumas ja õhtusöögil. Puhkus oli täies hoos!
Reede hommikul peale hommikusööki läksin mina sukeldumiskursusele. Olen seda väga kaua teha tahtnud, niiet proovisin siis ära! Pidin filmi vaatama ja siis saigi varustuse selga ja vette. Olin koos ühe hispaani paariga, niiet kolm pluss instruktor. See hispaania mees oli juba mõned korrad sukeldunud, naisel oli esimene kord. Tema aga ei suutnud ära harjuda selle hingamisega ja nii jäidki temal asjad seal pooleli. Meie tegime veel paar harjutust ning siis läksimegi vee alla. Selle veealuse rõhuga tuleb ikka harjuda. Aga sain väga hästi hakkama. Nägime veel haikalasid ja raisid ja muid kalu ja koralle jne. Mulle väga meeldis! Tundsin ennast nagu kala vees! Kokku läks mul kolm tundi. Emme käis samal ajal näomassaažis. Kohtusime ja läksime lõunat sööma. Seekord käisime oma hotelli restoranis. Võrreldes teise restorani lõunaga oli see natuke madalama tasemega, aga jäime ka ellu :P. Õhtupoole käisime veel ujumas ja mina lugesin ja jõudiski jälle kätte õhtusöögi aeg. Peale õhtusööki käisime igapäev veel korraks ka internetis, aga mitte kaua. Oligi viimane õhtu möödas.
Laupäeval peale hommikusööki jõudsime veel vees ulpida ja päikesel ennast paitada lasta ning siis tuligi asjad kokku pakkida ja pesemas käia. Checkisime ennast outi ja istusime paati ning lahkusime palmisaarelt. Jalutasime bussijaama, ostsime bussipiletid ja pikk sõit Malysia ühest otsast teise võis alata. Olimegi bussis kella kahest poole kümneni. Ootas meid siis ka ees üllatus kui lõpuks hotelli jõudsime ja meile öeldi, et meie reserveering puudub ja kõik hotellid ümberringi olid täis. Leidsin lõpuks ühe natuke eemal ja sinna me suundusime. Täitsa okei oli. Voodi oli mõnus ja vannituba ilus ja meil oligi ju ainult vaja magada. Odav ka veel peale selle :P. Kõik lõopes hästi ja õnnelikult.
Pühapäeval panime ennast valmis ja tulime korraks minu ühika juurest läbi. Viisin meie asjad tuppa ning siis läksime Püramiidi. Sõime hommikust ning siis käisime veel mõnes poes. Edasi sõitsime Mydinisse, mina sain endale hommikusöögi asjad ja emme sai nänni veel kaasa. Tulime tagasi minu ühikasse, emme pakkis oma asjad ning pani ennast pikaks reisiks valmis. Sai öelda tere ka paljudele minu ühika tüdrukutele. Oligi aeg meil üksteisele saupakaa öelda. Pole see ju kerge, aga muud üle ei jää. Tellisin emale uberi ja nii ta läkski. Pean nüüd jälle ülikooli ellu sukelduma. Väga väga palju on vaja teha. Nagu ikka see semestri lõpp. Käisin pesus ja söömas ja tegin kooliasju ja päev saabki nii õhtusse.
kallid
Katu
No comments:
Post a Comment