Olen blogi täielikult unarusse jätnud nagu see lõppudes mul tavaliselt jääb. Aga üritan siis selle juuni kuu niimoodi kokku võtta nagu saan. Olen teinud 4 eksamit alates 8ndast kuni 19nda juunini. Seetõttu ma ei kirjutanudki blogi tegelikult, sest tõesti õppisin iga päev kella 9st hommikul kella 10ni õhtul. Vahel isegi kauem.
Peale oma esimest eksamit 8ndal juunil, chillisime ülejäänud päeva Omeri ja Chystaliga. See oli meie esimene ja viimane eksam koos. Käisime jooksmas ja õhtusöögil ja koogil ning siis läksime Omeri juurde ja mängisime monopoli kaardi mängu. Omeri toakaaslane oli ka seal, niiet selline vahva nelik meid oligi. Kogu õhtu oli super vägev! Päev pärast seda hakkasin juba uueks eksamiks kordama ning nädalavahetuse võtsin vabaks. Kaks nädalat jutti iga päev õppida on tegelikult ikka suht ajusurm mu meelest.
Terve nädalavahetuse oli looduses. Nimelt oli Elliel sünnipäev tol nädalal ning nädalavahetuse tahtis ta veeta oma sõberitega mäe otsas. Seda me siis ka tegime. Lahkusime laupäeva pärastlõunal. Mina läksin Ping-i ja Mark-iga ning kohtusime osadega matkaraja alguses. Võtsime siis oma suured rasked seljakotid selga ja hakkasime mäkke matkama. See oli tegelikult küllatlki kerge rada aga suhteliselt järsk tõus ning seljakott tegi elu niipalju raskemaks. See oli väga suur enese proovilepanek ja väga korralik trenn. Seljakott oli mega raske sest ma võtsin endaga kuskil 7-8 liitrit vett kaasa. Pidin ju kaks päeva vastu pidama kuidagi ning suur osa mõlemast päevast matkasime.
Jõudsime mäkke ning Ellie ja osad sõberid juba ootasid meid seal. Me lihtsalt jäime pisut hiljaks. Panime telgid püsti ja käisime oksi korjamas ning ronisime kivide otsa, et veel paremat vaadet näha. Õhtu läks väga mõnusa hooga. Kõik said nii hästi läbi ja tegime lõkke ning sõime ja jutustasime. Mina jutustasin palju Corneliusega, oli lihtsalt millest rääkida. Kõik need inimesed olid super lahedad ja nalja sai palju! Oleks selliseid nädalavahetusi aastas rohkem. Väga tänulik Elliele, et ta viitsis sellise asja korraldada ja et sain õppimise vahepeal natuke puhata. Pühapäeva õhtul jõudsin koju ja oh seda hetke kui saad lõpuks dušši all käia ja ennast jälle nagu inimene tunda.
Järgmisel reedel oli mul kaks eksamit korraga, niiet kogu nädala ma ainult õppisin. Vahepeal saime oma tulemusi ka teada, nii grupitööde kui muude asjade ning sai selgeks mis me peaksime siis eksamitel saama. Ma olin oma tulemustega üpris rahul tegelikult, tuleb ainult loota, et eksamid nüüd ka korda läheks ja tulemused korralikud ja kogu selle õppimise väärilised oleks. Siis kui need kaks eksamit reedel tehtud sai, oli tunne juba okei aga siis oli esmaspäeval järgmine eksam ja mul oli ainult nädalavahetus, et selleks õppida. No sai ka see lõpuks tehtud ja siis algas vabadus. See oli väga hea tunne. Lõpuks ometi saab aju natuke puhata.
Ega mul tegelt väga palju aega lõdvaks lasta polnudki, sest rääkisin sõberitega ja sõin ning siis panin ennast valmis salsaks ning sain KL-is kokku Corneliusega. Sõime veel enne tantsimist ning siis läksimegi salsasse. Mulle nii väga meeldib see tantsuklass ja see grupp kes meil on. Hüvasti jätmine nendega saab keeruline olema. Aga väga väga vahva oli taaskord. Enne koju minemist nägin korraks veel Omerit, minu study-buddy. Temal oli teisipäeval viimane eksam. Me reaalselt veetsime kõik need kolm nädalat koos ainult õppides. Ma ei uskunud, et mina isiklikult nii palju õppida suudan, aga näe, suudan. Tema on niimoodi vist iga eksamiperiood õppinud. Mis tema olukorra raskemaks tegi, oli see, et Ramadan algas just eksamiperioodi alguses ning kuna tema on Omanist pärit ja ka moslemi perest, siis tuli tal ilma söögi ja joogita kõik päevad hakkama saada. Seda ma küll ette ei kujuta, aga ta sai hakkama.
Teisipäeval läksin mina koos paljude vahetusõpilastega KL-i. Kuna enamustel olid eksamid selleks ajaks läbi, siis see oli viimane õhtu kui kõik said koos välja minna ja hüvasti jätta. Olime alguses ühes korteris KL-is koos Tanja, Anna, Will-i, Rahuli, Adeline-i ja Sam-iga. Mängisime karate ja seadsime ennast peo meeleollu ning siis läksime välja ja saime kõikide teistega kokku. See õhtu oli kummaline, sest väga paljud nutsid, sest tuli hüvasti jätta nii poisid kui tüdrukud. Aga tore oli veel korraks kõikidega koos olla. Jäin ööseks teistega koos KL-i, sinna korterisse.
Hommikul tulin koos Anna ja Williga tagasi ning sealt algasid ka korralikud hüvasti jätmised. Kõigepealt nendega ja siis Mariega ning need läksid edasi kogu ülejäänud nädala vältel. Korteri omadega ütlesime saupakaa juba eelmisel nädalal, sest osad tüdrukud lahkusid nädalavahetusel kui mina veel oma viimaseks eksamiks õppisin. Tanja lahkus reedel ning siis olime veel mina ja Tina ning osad poisid ning nendele lehvitasin ka nädalavahetusel ja Tinaga esmaspäeval.
Olen ajanud veel ühte asja, mis on võtnud väga palju minu ajast ja närvidest aga enne ma sellest rääkida ei taha, kui asjad täiesti lõplikult kinnitatud on ja mul lennukipiletid olemas on. Tean, et olen seda hoidnud juba pikalt aga hoian veel.
Nii see kuuaega läinud ongi- õppimise ja hüvasti jätmise tähe all. Tuleb loodetavasti minulgi see aeg kui tuleb kodinad kokku korjata ja Aasiast lahkuda. See on olnud super imeline aeg ja ma olen üli õnnelik, et sain selleks kõigest osa võtta. Natuke veel ning siis kui lahkun, teen korraliku kokkuvõtte. Selle nädala jooksul teen veel mõned viimased asjad, mis ma olen plaaninud KL-is ja kodu ümbruses ning siis vaatame edasi. Uued seiklused ootavad!
kallid,
Katu
No comments:
Post a Comment