Work life

Tere teile siit kaugelt maalt!

No jah.. Saan aru, et asjad on läinud vähe käest ja ma pole üldse jõudnud midagi kirjutada. Aga olen aus teiega, see on täitsa korralikul põhjusel. Mul lihtsalt pole olnud seda hetkekest, et maha istuda ja korralikult kirjutada kuidas elu läheb.
Olen nüüd kolm nädalat tööl olnud ning olen nii super palju õppinud, et see tundub peaaegu võimatu. Kõik ülejäänud praktikandid lahkusid reedel, ehk siis 28ndal juulil. Selle aja jooksul mil nad siin olid, sain nende presentatsioone kuulata ja vaadata ning teha ühe bowling õhtu ning 27ndal käisime vabatahtlikuteks.

Aga alustame rohkem algusest. Minu esimesel nädalal olin ainult koos Pauliga, sest Cory ja Jordan minu tiimist lendasid Aasiasse ning tegid seal tööd. Kuna üks väga oluline tehing hakkas valmis saama ja nad pidid sellele turundust tegema Aasias, siis oli meil väga tihe nädal ja minu jaoks oli see super vägev, sest nägin reaal ajas kuidas see tehingu tegemine päriselt käib. Esimene nädal oli pikk ja minu jaoks küllaltki keeruline, sest niipalju infot tuli igalpoolt ning hommikuti tuli kuskil poole 6 ja 6 vahel üles ärgata, et poole 9ks-9ks tööl olla. Nädal aga lõppes vägeval noodil, sest sain osa võtta investoritega lõnasöögist ning õhtusöögist kus osalesid tehingu partnerid. Olen ikka üks õnneseen küll! Kõikidele praktikantidele ei avane sellist võimalust.

Teine nädal oli sellesmõttes vähe vahvam, et Cory oli nädala alguses kohal, aga siis jällegi lendas. Minul olid kindlad ülesanded ning tegelsin nendega ja sain ka pealt kuulata erinevaid kõnesid, mis olid seotud tehinguga. Osalesin ka osadel praktikandite presentatsioonidel nagu juba eelnevalt mainitud ning liikusimegi nädala lõpu poole.

Kolmas nädal oli väga tihe. Teisipäeval oli meil au osaleda hommikusöögil koos meie firma CEO-ga. Väga suur privileeg. Mina kindlasti suutsin öelda selliseid asju, mida see onu väga oodanud ei oleks ja ma täpselt senimaani ei tea, kas ma oleks pigem pidanud vait olema, või oli see okei. No eks vigadest õpitakse, kuidas siis muidu. Teisipäeva õhtul oli meil bowling ning enne seda käisime istusime ühes pubis praktikantidega. See bowlingu õhtu on selline tänutäheks vahva õhtu kõikidele praktikantidele. Tõesti oli vahva. Kolmapäeval sain osa jällegi presentatsioonidest ning siis neljapäeval olime vabatahtlikud. Käisime Brooklynis ühes algkoolis neil abiks, et uut koolimaja uueks kooliaastaks valmis seada. Päris suur seapesa oli seal aga noh, ma loodan, et olime suureks abiks ja nad saavad oma asjadega valmis. Reede oli selline lihtsam päev. Käisime koos Pauli, Scotti (üks praktikantidest meie osakonna poole peal) ja Johniga lõunal. See oli rohkem tänutäheks Scottile kogu tema raske töö eest. Super hea oli!

Nädalavahetused on vägagi pere keskel olnud. Minu esimese nädala lõpus käisin Anna pannaga shoppamas. Ta oli väga sillas sellest kõigest. Saime talle uusi palju riideid ja ta on neid väga tihedalt viimasel ajal kandnud ka. Enne shoppamist tegime talle veel uhked patsid ja ta oli väga uhke mutt. Pühapäeva hommikul käisin varakult jooksmas. Esialgne plaan oli minna koos Treyga aga see ei tulnud välja sest väikemees ikkagi otsustas, et ta ei taha minna. Ma arvan, et õigesti tegi ka, sest polegi vaja, aga ta pidi sellest ise aru saama :D. Hiljem oli Annal üks hobusevõistlus kuhu ma koos tema ja Coryga läksin. Tal ei läinud just kõige paremini, sest see hobune oli natuke tundlik ja ta tegelt kukus hobuse seljast maha, aga ta oli nii tubli, et natuke toibus ja siis läks uuesti hobuse selga ja võttis osa ka teisest ringist. Väga tubli tüdruk, tõesti oli väga väga tubli!

Teise nädala lõpus oli jällegi üks tihe nädalavahetus. Reede õhtul käisime Amyga frozen yogurtit söömas ja viisin ta üles reservaati kust peaks olema vaade New Yorgile aga puid jäi palju ette, niiet me väga palju ei näinud, aga ikkagi oli vahva. Laupäeval käisime Amy ja tema sõbranna Kingaga matkamas ning siis õhtul läksime meie Amyga Brooklynisse, sest tahtsime komöödiat minna vaatama, aga see ei tulnud väga välja, sest üks koht enam ei eksisteerinud ja teises kohas ei toimunud midagi :D. Meil ilmselt oli mingi vana lehekülg aga lahendasime selle probleemi ühe ehtsa ameerika dineriga. Niiet meil oli väga hea õhtusöök. Kui rongi pealt lõpuks koju kõndisime saime nii läbimärjaks, sest vihma sadas ja meil oli ainult üks vihmavari, mis lõppkokkuvõttes üldse ei aidanud :D. Pühapäeval viisin mina Anna rattaga sõitma, alustasime ilma abikateta sõitu, mis oli täitsa okei. Kuna see oli kohe mänguväljaku kõrval, siis ta sai seal veel mängida ja pärast tõukekaga sõita ja nii oligi vahva. Hiljem läksin koos Amyga aupairide cluster meetingule, sest tahtsin Denise-i näha. See oli väga tore taaskohtumine, Denise oli ju mulle ikkagi kahe aasta jooksul palju abiks kui ma ise aupair olin. Minu üllatuseks oli seal veel kaks aupairi, kes lõpetasid oma aupairi aasta eelmisel aastal ning nüüd olid tagasi ühendriikides lihtsalt puhkusel. Vot selline kokkusattumus.

Kolmanda nädala lõpus sõitsime kogu perega NY osariigi põhja otsa ning veetsime nädalavahetuse mägede vahel. Seekord aga uue autoga. Cory ja Richard said reedel oma uue Audi Q7 kätte, niiet Cory oli väga põnevil! Annal oli laupäeval taaskord hobusevõistlus ning see oli ühes super suures kohas ja nii palju toimus samal ajal. Anna vaatas ja õppis algus osadelt vanematelt tüdrukutelt ja siis tegi enda värki ning hiljem me lihtsalt nautisime erinevaid showsid. Päeva lõpuks käisime ühes pere kohas kus saime kartidega sõita ning Trey sai proovida pesapalli. Lõpetasime õhtusöögiga ühes mehhiko restoranis. Pühapäeval sõitsime ühe suusakuurorti juurde, kus lapsed käivad talvel suusatamas. Suve ajal teevad nad seal zipline-imist niiet, mina ja Trey ja Amy tegime seda. Anna oli liiga väike, niiet vanemad jäid koos neiuga. Õhtusöögiks sõime pitsat ning sõitsimegi tagasi koju. Sõit võttis kuskil 3 tundi, niiet me olime kodus peale 9t. Oligi jälle nädalavahetus läbi. Aga super vägev nädalavahetus oli! Mina muidugi suutsin jälle ära põleda, nagu ikka suve võlud mõjuvad mulle alati hästi. Läksin vara magama, et siis nädalat uue hooga ja täis energiaga alustada.

Luban, et lisan võlgu olevad pildid millalgi see nädal!

Loodan, et suvi jõuab teie poole ka! Olge tublid!

kallid,
Katu

Good bye Kuala Lumpur, Welcome to New York

Tere!!

No nii. Asjad on nüüd selliselt,et olen lahkunud Malaysiast ja olen maandunud Ameerikas. Minu kaks viimast nädalat läks küllaltki tegusalt. Sai trenni tehtud natuke ja käisin hüppamas trampoliini keskuses ja matkamas KL-is ja samal ajal tegelesin oma viisa paberite ja Ameerika konsulaadiga. Tegelikult on kogu see protsess käinud juba aprillist alates. Igasugust paberite ajamist ja kõiksugu ajamist on olnud.
Lõpuks 30ndal juunil sain läbi katsumuste lõpuks viisa intervjuule ning Teisipäeval, 4ndal juulil sain teada, et minu viisa on valmis ning saan sellele järgmisel päeval järgi minna. Siis sai kiirelt lennukipiletid kolmapäeva õhtuks ostetud ja nii ma lendu tõusingi, peaaegu üleöö. Uskumatu elu, kas pole. Minu jaoks on see ka täiesti üle mõistuse. Siis oli 30 tundi lendu, pidin kaks korda ümber istuma, niiet lennud olid vastavad: 2 tundi, 12 tundi ja 9 tundi. Õnneks oma 12 tunnisel lennul sain väga hästi magada, sest lend oli pool tühi ja mul oli tervelt 3 istet iseendale! Niiet magasin peaaegu 9 tundi sellest 12. Esimese lennu ajal üritasin mitte magada ja see tuli ka väga hästi välja, sest minu kõrval istus onu Rootsist, kes töötab Malaysias ja me saime jutu peale ning ta isegi tegi mulle sellise väga kaudse tööpakkumise. Mine tea, päeva lõpuks võibolla tuleb tagasi Aasiasse kolida :D.

Kokkuvõttes oli see reis minu üks kergemaid ja lihtsamaid reise üldse. Tean, et see kõlab väga uskumatult, aga nii on.
Amy, Anna ja Trey uus aupair tuli mulle lennujaama järgi, niiet see oli väga vinks. Me klikkisime Amyga kohe algusest peale. Olen temaga suhelnud eelnevalt ka, skype ja interneti teel, aga täpselt selline tunne on nagu ma oleks teda juba aastaid tundnud. Super vägev. See teeb mul meele väga rõõmsaks.

Kodus käisin ruttu pesus ning siis käisime poes, sest olin pakkunud, et teen õhtusöögi ja nii läkski. Lapsed jõudsid laagrist kella 5 paiku kohale. Anna oli väga väga rõõmus mind nähes, Trey ka aga ta lihtsalt varjab oma emotsioone pisut. Minul oli neid super hea meel näha. Nad on natuke muutunud ja suuremaks kasvanud aga üldiselt on kõik sama. Tõesti oli tunne nagu oleks koju tulnud. See ju on minu teine kodu, kui nii võin öelda. Lõhnab samamoodi, näeb samamoodi välja, võibolla natuke rohkem segamini kui minu ajal oli, aga sellega lepin ma arvan :D. Tegin siis õhtusöögi ja siis tuli Cory koju ja teda oli ka super super hea näha. Rääksime pikalt ja laialt kõigest. On hea olla tagasi!

Õhtul tuli meile veel külla Martyna (Anna ja Trey eelmine aupair) kes on nüüd oma teise aasta pere juures, sest ta pikendas lepingut aga teise perega. Põhjused ei ole mulle just kõige selgemad, aga mis tehtud see tehtud. Täitsa tore oli temaga ka tuttavaks saada.

Reedel oli siis minu esimene tööpäev ja ma olin üldiselt väga segaduses ja igalpool laiali. Seda kuni päeva lõpuni tegelt, sest siis tegi Jordan, üks minu juhendajatest, mulle presentatsiooni, et kes me oleme ja kus me selles äris seisame. See tegi asjad väga palju selgemaks ja esmaspäeval oli juba kergem alustada. Päev jooksul tuli tavalised asjad korda ajada ning siis võtsin osa paarist kõnest, kus kõikidel minu tiimist oli vaja osa võtta. Minu põhitiim koosneb kolmest inimesest- Cory ja Jordan ja Paul. Ma arvan, et meil saab koos tore suvi olema. Jordan ja Cory lendasid peale minu esimest päeva Aasiasse ja on seal nädala, siis tuleb Cory korraks tagasi ning siis läheb uuesti nädalaks. Jordan on kolm nädalt ära. Põnev põnev..

Nädalavahetusel käisin koos Martyna ja Amyga Anna ratsutamises. Kui ma vaatasin kuidas ta Mikeyga (tema hobune) tegeleb, siis see oli küll selline hetk kus ma nägin kui palju Anna kasvanud on. Ta oli nii asjalik ja tubli. Ma arvan, et see on väga tema teema. Loodan, et ta jääb ratsutamisesse ja saab seal edukaks. Kodus on ta nagu Miia ja Lene, kes hüppavad ja teevad endale parkuuri jne. Paljud asjad tunduvad väga tuttavad. :D Aga vägev. Hiljem läksime mina ja Amy koos lastega kinno ja vaatasime kolmandat Mina Supervaras filmi. Lastele väga meeldis.

Pühapäev oli täielikult minu ja Amy ja Martyna päev. Käisime shoppams Jersey Gardensis. Mul oli vaja asjalikke riideid töö juurde. New Yorgis neid asju väga naljalt ei võeta, peab viisakas välja nägema.  Saime kõik mis vaja ja olingi valmis uueks nädalaks.

Üks asi millega ma nüüd harjuma pean on kella 5ne ärkamine hommikul, et poole 9ks tööle jõuda. Täna on kolmapäev ja siiamaani on see õnnestunud, aga mitte kunagi oma elus ei ole ma kella 9ks õhtul nii väsinud olnud kui need viimased päevad. Päris päris crazy, aga küll ma sellega ka ühel hetkel harjun. Nüüd ma tean mida tähendab, et elu koosneb ainult söömisest ja magamisest ja tööle minemisest. Esmaspäeval läks veel natuke kauem ka kontoris, niiet oli väga pikk päev. Muidu üldiselt proovin ikka 5st - poole 6st kontorist lahkuda. Praegu lihtsalt tööjuures suhteliselt tihe ja palju vaja teha. Aga hakkan harjuma ja saan asjadest palju paremini aru kui enne ja reedel, niiet see on väga positiivne.

Tahtsin hakata kõvasti trenni tegema, aga pean väga korralikult läbi mõtlema, kuidas seda teha nii, et ennast täiesti läbi ei kurna.

Vot selline ülevaade praegu. Loodan, et saate mingigi pildi :P.

Järgmise korrani!

kallid,
Katu