Tervist! :)
Täna ärkasin üles ja läksin hommikust sööma. Pärast seda tuli pakkima minna ja kindel olla selles, et kõik kodinad kaasa saaksid, sest headaega Vermont ja tere tulemast Massaschussetts. Nimelt veedame nädalavahetuse Richardi ema Mary ja tema elukaaslase Johni läheduses. Ööd veedame hotellis ja muu aja oleme vanavanematega.
Aitasin Richardil autot pakkida, sain sellega kohati paremini hakkama kui tema :D. Õnnelikult kogu staff autos, lahkusime oma condost. Cory andis mulle vahepeal palga selle nädala eest. Tore ju nii raha teenida :). Hakkasime sõitma. Üleüldiselt sõitsime peaaegu pool teed kodu poole tagasi. Vahepeal tegime aga vahepeatuse ühes tohutult ilusas kohas. Nimelt oli see selline sügav jõe org. Käisime all jõe ääres ning pärast vaatasime seda veel kõrgelt ülevalt silla pealt :). Hämmastav vaade ;). Samuti peatusime lõunasöögiks ühes kuulsas küpsetiste kohas ning sõin seal grilled lemon chiken salad võileiva ning tiramisut. Viimane oli parim magustoit, mis ma oma elus söönud olen. See oli kerge ja õhuline ja täpselt parajalt magus.
Autos vaatasime Treyga Sofia the first multikat (mu lemmik) ja Cinderella filmi. Anna magas :). Lõpuks jäi Trey ka magama, meil oli mingi 2 tundi sõita pärast lõunat. Hotell on imeline. Kuna aupairidel peab olema tagatud oma tuba, siis mul on oma isiklik suur hotellituba, ainult minu päralt. Fantastiline! Mina oleksin nõus kuskil põrandal ka magama, aga ei, mul on oma tuba, mis maksab umbes 130 dollarit öö.
Õnnelik, aga samas tunnen ennast natuke kehvasti, et pere peab minu pärast sellist vaeva nägema. See on ilmselt ka põhjus, miks ma septembris nendega Monte Carlosse, Prantsusmaale ei lenda. See oleks liiga kallis.
Panime oma asjad hotelli ära ja mina vahetasin riided.
Richi ema on meist poole tunni kaugusel, niiet käisime veel toidupoes ja siis läksime vanavanematele külla. Sinna sõitsime mööda ookeani kallast ja ma ei suuda otsustada, kas ma armastan rohkem mägesid või vett ehk ookeani ja merd. :D Uskumatult ilus vaade, kuigi midagi peale vee näha ei ole- lõpmatus. Majad olid seal ka väga ilusad ja suured ning seal oli ka hotell, kus ilmselt öö maksab väga palju selle vaate pärast.
Mary ja John on päris vanad, mõlemad 90 ringis. Mary kukkus kaks nädalat tagasi ja murdis oma õla. Väga kehva õnnetus, pidi alguses kuskil nädala või rohkem tugitoolis magama. Nüüd läheb juba paremaks. Lapsed mängisid seal ja meie tegime õhtusööki. Sõime kartuliputru, salatit ja pastat. Hää oli ;)! Rääkisin päris pikalt Maryga juttu, lihtsalt erinevatest asjades. Ta on väga tore inimene :). John on selline natuke vana ja mitte väga jutukas :D :).
Avastasin, et kuna see maja kus nad elavad on umbes 100 aastane, siis söögitoas on sein põrandast väheke eraldunud ja seal on päris suur vahe sees, niiet kui sinna midagi kukub, siis see on läinud ka. Põhimõtteliselt näeb sealt maapinda :D.
Nende majas on hästi palju pilte, sest neil palju lapselapsi ja lapselapselapsi ning muud pudi-padi nende reisidelt. Minu jaoks tundus seal olevat liiga palju asju :D. Nagu ikka vanemate inimeste majades, kogu nende pikk elu on seal :).
Trey jäi diivani peal magama ja Anna jäi autos magama, lahkusime ka kell 9, mis on ju uneaeg :). Niiet hästi :).
Homme lahkume hotellist vara, sest lähme Cory ja lastega laevale, et vaalasid näha. Loodame, et siis näeme ka mõnda :).
Nüüd lähen vanni ;)!
Olge mõnnad!
Katukas
Põnevad motikad! :)
Väikemees seletab liiga palju, kohati :D
Vaade alt
Vaade ülevalt
Lõunat sõime seal
Tiramisu ja mustika limonaad
Bossu, tahad ma küpsetan sulle :) :D
Pood- ainult küpsetamise asjad
Fuajee
Minu tuba ;)
Ookean
Mary ja John
No comments:
Post a Comment