EveryDayIsFullOfSunshine: Kuala Lumpur- Ipoh- Kuala Kangsar- George Town- Kuala Lumpur

Sauks!

Neljapäeva vara hommikul alustasime oma reisi! Teised vahetusõpilased olid otsustanud minna kell 9 bussiga, meie kell 7 rongiga. Niiet mina ja Marie ja Anna (olimegi enamus reisi kolmekesi) asusime väga vara teele. Siin Malaysias on Uber ja Grab väga odavad lahendused, niiet sõitsimegi sellega rongijaama, mis on siit poole tunni kaugusel ning siis ostsime rongipiletid ja hommikusöögi ning istusime rongi. Tol ööl magasin küll vist ainult 2-3 tundi. Saabusim linna nimega Ipoh natuke peale 9t ning see oligi meie esimene peatus. Käisime turismiinfos ning saime selgeks kus mis ja alustasimegi. Käisime linnas ja ühes suuremas pargis ning saime endale hotelli jne. Kui pärastlõunal hotelli jõudsime, saime kokku ka teistega sest nemad saaabusid siis. Mainin siinkohal, et enamus sellest 58st vahetusõpilasest olid peaaegu samalsugusel reisil sellel nädalavahetusel, niiet olenemata sellest, et olime kolmekesi enamuse ajast, saime ikkagi tihti kokku ka teistega. Sõime kõik koos lõunat. Selline äike oli meie peakohal, et igakord kui sähvatas tuli selline kogu maailma kurdistav karakas. Olime oma elude eest vähe mures küll :D. 10 000 eurot pole ka just kõige lohutavam lahendus.

Hiljem läksime kõik koos ühte suuremasse parki linnast väljas. Seal asub inimese tehtud kosk ja üks saar kuhu saab paadiga minna. Kosk ei töötanud, aga läksime paadiga sõitma ja see saareke oli nii ilus. Väga väga lahe! Sellel saarel olid nii ilusad värvilised taimed ja väikesed ehitised ja koopad ja järveke jne. Kokku oli meid seal 17. Marie jäi väga haigeks kolmapäeval ja kui meie lõunat käisime söömas jäi tema hotelli ja magas aga saarele ta meiega tuli. Arvasime,et ta sõidab koju aga reedel oli tal juba väga väga palju parem, niiet ta jätkas meiega. Õhtul käisime meie Annaga söömas, sest Marie jäi jällegi koju ning siis saime teistega kokku ning läksime välja. Käisime mingisuguses spordibaaris kus õlut serveeriti ülimegasuurte kanistritega aga alkohol on siin väga väga kallis. Hiljem suundusime edasi mingisugusesse karaoke baari kus hiinlased laulsid karaoket, kusjuures väga hästi ja siis tuli see kamp vahetusõpilasi ja vahetas need laulud vanade klassikute vastu ja laulsid nii valesti ja kõvasti kui suutsid. Osad kutid seal said väga headeks sõpradeks nende hiinlastega ning nende jaoks olime meie taaskord nagu vaatamisväärsused, tehti pilti jne. Nii naljaks. Mina läksin varem koju ning vajusin väga ruttu unne. Anna tuli hiljem.

Järgmisel päeval läksid meie teed jälle suure grupiga lahku. Nemad läksid Ipohst kohe edasi George Towni, Penangi saarel, meie kolmekesi läksime kõigepealt Kuala Kangsari ning siis edasi George Towni. See päev oli nii seiklusrikas. Ipohs hakkasin juba aasia suhtes lootust kaotama aga Kuala Kangsaris tuli see tagasi. Seda aga alles pärast 2 tunnist kohutavat bussi sõitu. Pidi kestma 40 minutit aga Aasias on see aeg hoopis teistsuguse väärtusega. Täitsa õudne :D. Sellel bussil polnud õhukonditsioneeri, uks oli nööriga posti külge seotud, et see koguaeg lahti oleks. Üks kutt oleks peaaegug kokku kukkunud selles bussis. Ei saanudki aru tegelt, mis tal viga oli. Higistas nii hullut, ilmselt oli vedelikupuudus. Aga Kuala Kangsar oli NIIII ILUS! Tõeline paradiis ja nii teistsugune. Olime nii õnnelikud, et sinna läksime. Käisime turul ja siis jalutasime rongijaama. Sõitsime taaskord rongiga ning siis tuli meil praamiga saarele minna. See oli ka vägev, sest nägime kogu George Towni siluetti pimedas- tuled ja viled igalpool.

Läksime viisime asjad hostelisse ning siis käisime söömas. Hiljem saime jälle teistega kokku. Need oli juba nii purjus, sest nad polnud päeval väga sittagi teinud ja alustasid joomist väga varakult. See õhtu oli väga lahe siiski. Isegi Marie oli väljas ja nalja sai koguaeg. Mina ja Marie läksime siiski varem koju.

Laupäeval käisime rannas, kuhu pidi tund aega bussiga sõitma, sest saime teada, et need rannad ei ole ujutavad seal linna lähedal, sest need mustad ja vee kvaliteet on nii madal. Leidisme mingisuguse ranna osa ning seal olime kellegi kohaliku suure telgi all. Tal olid seal paat ja igast värgid, aga keegi pahaks ei pannud. Vesi oli nagu supivesi. Väga vahet ei olnud kas oled vees või veest väljas, temperatuur on sama. Mööda rannajoont Mariega jalutades saime aru, kui vähe nad oma randadest ja veest hoolivad. Tõesti ülimust ja kohutav. Mina kandsin pikki riided, sest päikesepõletus ei ole mu parim sõber.

Osad läksid natuke rannast kaugemale ujuma ja üks austraalia tüdruk sai millimallika rünnaku ohvriks ja see ei olnud väga ilus vaatepilt. Kogu tema nahk hakkas kobrutama ja näha oli, et tal oli väga valus. Peab selliste asjadega siin ettevaatlik olema.

Hiljem sõime kõik koos lõunat ning siis läksime tagasi linna ning siis mäe otsa. Saime teada, et Malaysias peame meie selliste vaatamisväärsuste eest poole rohkem maksma kui malaysialased, sest me oleme mujalt pärit. Muidugi unustasime oma õpilaskaardid ka maha. Eks ikka õpime oma vigadest, kas pole! See oli kõige turistirohkem või siis rahvarohkem koht kuhu ma oma jalga tõststnud olen Malaysias siiamaani. Üles viis meid funikulöör. Aga isegi see kõrgem hind oli seda kõike väärt. Vaade oli lihtsalt hingematvalt ilus. Päike ka just loojus ning nägime värvide mängu taevas. Kuna jõudsime suht päikeseloojangu ajal, siis peagi nägime öist vaadet ka. Mäe otsas oli paar restorani ja mošee. Mulle tohutult meeldis seal. Peagi hakkas vihma ka sadama ja siis läks asi naljakaks, sest siis polnudki enam mingit vaadet ainult udukogu. Tulime alla ja läksime tagasi oma hosteli lähedale ning sõime õhtusööki. Mulle väga meeldib siin Malaysias süüa. Niipalju erinevaid asju ja olenemata sellest, et see nii erinev koguaeg, ikka maitseb hea! Eriti just see tänavatoit. Paljud läksid välja taaskord, meie Mariega läksime tagasi koju. Lihtsalt nii väss oli, et ei viitsinud pidu ka veel panna.

Pühapäeval ärkasime ja meie Anna ja Mariega laenutasime rattad. Sõitsime nendega mööda linna ringi. Peagi nemad andsid alla, sest liiga palav oli ja Anna ei olnud väga kaua maganud ka, sest tema käis väljas. Mina läksin siis omapead edasi sõitma ning veetsin kuskil poolteist tundi või kaks ise sõites. Nägin palju tänavakunsti ja sõin sellist asja nagu ice ball, mis oligi lihtsalt jääpall siirupiga. Aga päris lahe oli. Sain enda käsivärtele väga tugeva päikesepõletuse sel päeval. Seal rattaseljas selle tuulega ei saagi aru. Mul oli päikesekreem peal ja kandsin pikkade varukatega pluusi, aga varukad olid veits üles keeratud ja see oli väike viga. No taaskord õppetund. Nädala aega pidasin ilma põletuseta vastu ja siis ikka pidi midagi valesti minema :D.

Seekord otsustasime teistega koos siis bussile minna. Pidi kuskil 4 tundi võtma. Sõime enne lõunat ja lahkusime. Sellist bussi ei ole mina kunagi varem näinud. Nii suured istmed, nagu reaalsed tugitoolid. Bussisõit võttsi lõpuks kokku üle 6 tunni. Nagu Malaysias ikka asjad käivad. Jõudsimegi peale keskööd koju, aga väga vägev nädalavahtus oli. Väsitav, aga samas sai nii palju tehtud ja nähtud, et isegi siiamaani ei usu. Inimesed olid nii vahvad ja möllu oli palju. Super vägev ;). Olen üks õnnelik tütarlaps küll :P.

Nüüd tuleb harjuda kooli eluga ;). Võtan kõik mis võtta annab!

kallid!

Katu

IPOH