Tsau sau!
Esmaspäev ja teisipäev olid meil põhilised orientatsiooni päevad. Esmaspäeva ise oli väga väga tihe. Kui ma sinna Vahetusõpilaste registreerimislaua juurde astusin ja oma nime ütlesin, siis need tädid olid seal, et AAAAH, Katariina! Ma olen neile ni palju meile saatnud, niiet nad teavad väga hästi kes ma olen :D. Reaktsioon oli ikka naljakas. Sain kõik asjad korda ning sain oma õpilaskaardi ning siis olid meil erinevad sissejuhtavad loengud, mis tutvustasid ülikooli elu jne. Nendel oli see kõik väga hästi ülesehitatud ja kaks õpilast olid nagu õhtujuhid ning päris lõbus oli nendega. Võtan nii mõnedki nipid siit kaasa, et Bradfordi ülikoolile kerged parandus ideed anda. Päeva jooksul sain teada, et olen Monash Malaysia linnakus esimene eestlane. Niiet loodan siis lippu kõrgel hoida :D. Kohtusin kogu päeva jooksul väga paljude erinevate õpilastega nii Austraaliast, Saksamaalt, Taanist ja paljudest muudest riikidest. See semester on kokku 58 vahetusõpilast ja nendest kuskil 30 on Austraaliast, sest Monash on tegelikult Austraalia ülikool ning nendel õpilastel on väga lihtne siia vahetust tulla tegema. Meie ülikooli lähedal on ka üks hästi suur lõbustus- ja veepark ning mina loomulikult suutsin endale juba 6 kuu passi osta. Eks siis vaatame kui palju ma sinna jõuan :P. Diil oli hea!
Väga tugevalt tehti meile selgeks ka see, et kui me kuidagi peaksime mingisuguste narkootikumidega vahele jääma siis tuleb surra poomissurma, sest siin Malaysias on surmanuhtlus vägagi vastuvõetav. Või siis heal juhul pandakse sind Malaysia vangi, mis pole ka just kõige ilusam koht. Ma usun, et see kõik oli meile väga selge päeva lõpuks- EI NARKOOTIKUMIDELE. Sain ka teada, et kindlustus peaks mu vanematele 10 000 eurot maksma kui ma surma peaksin saama. Nii palju ma siis väärt olengi. Eksole. See jutt kõlab väga õõvastavalt, aga usu, keegi meist paremini ei tundnud...
Esmaspäeva õhtul peale kõiki tutvustavaid loenguid ja meie BUDDYDEGA tuuri (need buddyed oli kõige mõttetumad õpilased siin ülikoolis vist üldse. Meie Buddy ütles meile, et ta teeb seda ainult sellepärast et tal pole kodus midagi paremat teha ning et sertifikaat lõpus on ka vahva paber) oli meil suur õhtusöök. Sai ise valida mida süüa tahtsid ehk siis Malaysia rootsi laud :D. Istusime koos väga paljude õpilastega, kellega päeval kohtusime. Kohtusin ka ühe some poisiga, tema on siis teine soomlane siin aga selline ehtne soomlane, üli pikk kutt, nagu põhjamaades ikka need mehed :D. Hiljem jutustasin veel osade tüdrukutega ning koju jõudsin hilja. Mainin kohe siin kohale et kogu see eelmine nädal on möödunud väga vähese unega sest, nii palju tegevusi on olnud ja vara üles ning hilja magama. Ühel hetkel see sõidab sisse, uskuge mind :D. Aga kõik on tehtud vähemalt. Une taha ei saa praegu asjad jääda.
Teisipäev oli väga puhtalt tervisekontrolli päev. Pidin sama asja läbi tegema mille pärast ma koju lendasin. Mina, Marie ja Anna olime esimesed kellel see tehtud sai ja me olime väga õnnelikud et meil ainult 2 tundi läks. Enamustel läks 4-5 tundi või pidid isegi veel kolmapäeval jätkama. Sain jällegi selline kultuurišoki. Kui Eestis keegi näeks kuidas siin verd võetakse (ilma kinnasteta ning käe alla pannakse vetsupaberi rull, et kätt tõsta), siis saaks meditsiiniasutused küll vist ahastuse. No igatahes tehtud see sai. Käisime lõunal ja saime oma tunniplaanid paika pandud ning tegin endale ka pangakonto ja andsin ära oma passi, et nad sinna visa vorpida saaksid. Õhtul läksime taaskord Kuala Lumpurisse, Bernardo ja Anna (Saksa tüdruk) pidid minema ennast vaktsineerima ning meie olime väiksema grupiga linna peal ning saime nendega pärast uuesti kokku. Käisime ka uuesti hiinalinnas ja kohtades kus mina olin juba käinud, sest paljud polnud. Jõudsime hiinalinna õhtusel ajal ja see oli täiesti kohutav. Täiesti teistsugune kogemus kui pühapäeval. Nende jaoks oleme meie ikka täiega eksootika. Kauplesin endale ühe koti 120 pealet 60 peale (jagage 4,77ga saate eurod!). Aga see oli vägev ja see kott oli seda kindlasti väärt :P. Kui hilja hilja õhtul koju jõudsime, siis organiseerisime oma pikka nädalavahetust, sest kolmapäev oli meil ainult hommikusöök ja olimegi vabad. Kuidagi sain minust väga ruttu reisikorraldaja ja kõik lootsid minule. No eks ma andsin endast parima.
Kolmapäeval käisime hommikusöögil kell 9, siis käisime oma pangakaardil järgi ja shoppasime veits ning oligi aeg alustada väikest reisimist. Otsustasime, et päris linnast veel ei lahku. Sõitsime metrooga Batu Koobaste juurde ning vaatasime siis seda vägevat turistiatraktsiooni. Kuna meie jõudsime sinna alles õhtul, siis oli see täiesti tühi niiet saime neid näglginud koeri ja agresiivseid ahve jälgida :D. Kuna seal turiste enam polnud, oli see koht tegelikult ikka päris masendav. Suursugune, aga kogu see ümbruskond oli väga must ja kohutav :D. Aga vägev oli ikka. Hiljem käisime söömas ning siis tulimegi koju. Enne koju jõudmist tegime mina ja Anna ja Marie peatuse suures metro peatuses, et teada kuidas rongipiletitdega on, sest neljapäev oli plaan meie trippi rongiga alustada.
Orientatsioon läbi ja reis võis alata.
kallid!
Katu
No comments:
Post a Comment