Tere!
Kiirelt on möödunud kaks nädalat taaskord! Esimene nädal oli selline kodune nädal. Ja kui ma ütlen kodune siis rohkem kodune kui tavaliselt, sest meile tuli suur lumetorm. Mina tulin sellel päeval veel tööle ja läksin natuke varem ära ja olin kohati õnnelik aga samas mitte nii õnnelik. See juhtus 7ndal märtsil. Olin koju minnes viimase rongi peal mis New Yorgist New Jerseysse jõudis aga jäime toppama NJ teises peatuses, sest mingid juhtmed läksid katki jne niiet rong ei saanud enam kuskile minna. Tuli leida varuvariant ja selleks sai Uber. Aga lund oli selleks ajaks juba niipalju maas, et sõitmine oli väga ohtlik ja keeruline. Mul aga vedas niipalju, et ma sain endale ühe imelise juhi. Ausalt pole elusees kedagi nii hästi sõitmas näinud. Ta oli pärit Lähis-Idast ja ütles, et on mitmeid aastaid sõitnud seal liivatormides ja need on veel hullemad kui lumetormid. Sõit mis oleks pidanud olema 20 minutit kestis meil 2 tundi sest olime ummikutes ja pidime mitmeid kordi tagasi sõitma tänavatelt mis olid kinni sest elektriliinid olid maas või lihtsalt puud langenud. See juhtus selletõttu, et lumi oli väga märg ja raske ja loodus andis alla. Kuna puid on majade ees palju ja elektriliinid kohe nende kõrval siis oli kõik väga sassis. Pluss enamus teed olid lükkamata. Aga koju ma jõudsin. Seal aga asjad ei lõppenud. Oli kuskil 20 minutit möödas sellest kui ma koju jõudsin ja siis me avastasime, et minu autojuht oli meie tänaval kinni jäänud (Uskumatu, sest ta tõi mind läbi kõige koju ja siis jäi seal kinni). Õnneks olid naabrid ka väljas ja lõpuks me saime ta välja ja ta sai kodupoole rändama hakata. Olin talle ikka südamest väga tänulik, sest ta tõesti päästis minu õhtu ja ta oli suht tore ka. Vot sellised lood.
Järgmisel päeval töötasin kodust, sest rongid New Yorki ei sõitnud. Muud võimalust lihtsalt polnud. Vot selline vaheldus.
Nädalavahetus kulges koduselt. Amy oli jällegi Maine-is oma sõbra juures. Viisin ta reedel lennujaama ja käisin pühapäeval tal järgi. Laupäeval oli selline veits tegusam päev. Küpsetasime Annaga küpsiseid ja siis me neiud (mina, Cory ja Anna) läksime käisime maniküüris ning sõime õhtust Cheescake Factorys. Trey suusatas tol päeval, niiet nemad Richardiga olid Hunteris. Pühapäeval planeerisin veits reisiplaane.
Algaski uus nädal ja see läks põnevaks! Esmaspäeval käisin tööl aga teisipäeva vara hommikul lendasime kogu perega Costa Ricale. Mina olin väga elevil! Kuna Costa Rica on kaks tundi NY taga aja suhtes, siis jõudsime sinna keset päeva. Pealinnast sõitsime otse rannikule mis võttis meil umbes 2 tunnikest aega. Vahepeal tegime ühe kerge peatuse sest see oli korkodilli jõgi! Saime silla peale minna ja vaadata neid suuri elukaid seal jõekeses magamas või kes teab mida tegemas. Neid on tore kaugusest vaadata :D. See oli piisavalt lähedal, rohkem ei tahakski.
Jõudsime sinna ranna äärde ja see linnake oli ülivägev. Ja meie "korter" oli super lahe! See oli üli suur 3-e magamistoaga ja suure elutoa ning köögiga. Meie rõdud olid kõik vaatega ookeanile. Ausalt nagu paradiis. Mitte midagi rohkem ei oskakski elult tahta!! Käisime söömas ja siis läksime sirgelt basseini. Mina käisin Richardiga veel enne toidupoes. Rand oli kohe basseini juures, niiet ise said valida mis teha tahtsid. Võtsin lapsed käevangu ja käisime veits lainetes hüppamas. Niihea. Õhtusöögi tegime kerge kodus ise ja läksime suht varakult voodisse, sest päev oli olnud pikk. Mina ja Amy jagasime tuba ja vannituba (Igal toal oli oma vannituba).
Kolmapäevaks oli meil minna plaanis ühele tuurile. Hommik oli lebotamiseks, niiet istusime basseinins ja meie Amyga läksime käisime veits linna peal. Hiljem sõime lõunat ja siis tuldi meile järgi. See tuur oli nagu atv autodes. Raamiga autod aga lahtised. Amy juhtis ühte autot ja Richard teist ja meil olid giid nimega Tomas. Käisime ja sõitsime igalpool maastikul ja ta näitas meile erinevaid kohti ja imelisi vaateid ja seletas natuke loodust. Saime juua kookospiima värsketest kookostest. Kahjuks krokodille ei näinud aga polegi väga hullu tegelt! Lõpupoole tegime ühe kerge matka kose juurde. Cory ja Richard jäid meid ootama, sest Cory ei oleks väga saanud seal jões jalutada ja Richard jäi talle seltsiks. Niiet olime mina ja Amy ja lapsed koos Tomasega. Tal oli veel ananass ka kotis, niiet saime selle kallal näksida! Peale seda pisikest matkakest jõudsime peaaegu oma tuuri lõppu aga enne seda käisime veel ühes kohalikus kohvikus. Vaated olid sealt väga ilusad ja hea söök oli ja nalja sai palju. Tomas avaastas, et ma olen euroopast pärit ja arvas, et me peaks abielluma, sest ta tahaks euroopa passi :D. Arutasime mitmeid asju. Tore oli ka veel see, et me saime teada, et ta käib hooajati ameerikas kanepit kasvatamas suurtes kasvuhoonetest :D. Imeline abikaasa materjal! :D Aga meil oli super lahe! Jäime kogu tuuriga väga väga rahule! Kõigile oli super vahva. Peale tuuri oli kindlasti pesu aeg, sest olime tolmu ja kõige muuga kaetud :D. Pere läks basseini, mina määrisin ennast kreemide ja asjadega, sest hommikune basseinis lebotamine oli veits põletanud! Küpsetasin brownit õhtul aga kogematta unustasin muna sisse panna, niiet see tuli välja paras plönn :D. Aga söödud see sai! Voodisse sai jälle varakult mindud.
Neljapäeval oli meil väga varane ärkamine aga tegelikult see ei seganud väga kedagi, sest me olimegi suht vara üleval. See varakult voodisse varakult üles töötab väga hästi! Läksime peaaegu kogu päeva tuurile. Meid võeti peale ja siis viidi katamaraanile. See viis meid 45 minutiga ühele saarele. Peale meie oli muidugi palju teisi inimesi. See tuur on selle riigi osas üks populaarsemaid. Saarel oli igasuguseid tegevusi mida me teha saime ja anti süüa ja jagati jooke nii palju kui tahtsid! Esimene tegevus oli snorgeldamine! Nägime igasuguseid kalakesi. Ainult Richard ei teinud seda ja see oli lastele esimene kord. Trey oli väga põnevil, Annal oli natuke probleemi maskiga ja hingata läbi torukese. Aga Cory nagu seletas asju ja tegi nii, et Anna sai ka lõpuks seda nautida, lihtsalt ei hinganud läbi toru. Siis saime niisama ujuda ja mõnuleda ning sõime lõunat ühel hetkel. Peale seda istusime banaanipaadi peale ja sõitsime selle peal mootorpaadi taga. Mina ja Amy ja lapsed ning siis hiljem läksin mina koos Richardi ja Treyga kergele matkale kust saime näha super ilusaid vaateid rannale ja saare teisele poolele. Kuskil 3 paiku lahkusime sealt ning viidigi meid koju.
Veidike võtsime vabalt ja hiljem läksime õhtusöögile. Pärast õhtusööki läksime Amyga jalutama. Olin hommikul ühe baari juures näinud Eesti lippu ja tahtsin välja uurida mis ja kes ja miks! Costa Rica pole just kõige populaarsem eestlaste hulgas. Sain siis teada, et see omanik on eestlane. Kahjuks ei olnud ta ise seal, sest väidetavalt ta elab Kanadas ja käib Costa Rical ainult vahetevahel. Vot nii! Aga ikkagi oli tore kokkusattumus! Saatsin tervitusi ja läksime koju. Enne täitsa koju minekut sõime Amyga veel külmutatud jogurtit! Näm-näm!
Reedel käisime Amyga kohvikus hommikusöögil ja siis peale natukest basseini lebo pidime asjad pakkima ning keskpäevaks pidime korterist lahkuma. Käisime kõik koos lõunal ja siis lahkusime sellest paradiisi kohast ja hakkasime teise paradiisikohta minema :D. Meile tuli auto järgi ja sõitsime 3 tunnikest keset saart ühe vulkaani lähedale. Seal oli meil maja, mis oli ühe ameerika onu oma aga ta rendib seda turistidele välja. Super ilus maja ja väga lahe bassein ja basseinis oli veel ükssarviku rõngas!! Minu elu oli igati ideaalne! :D Olimegi siis basseinis ja Richard käis poes ja sõime kodus õhtust ja see oligi selline reisimise ja vabalt võtmise päev.
Järgmisel päeval tegime hommikul zipline-i (õhusõit) koos Amy ja Richardi ja Treyga. Cory ja Anna läksid hobustega matkale. See õhusõidu kogemus oli ülisuperlahe. Nii lahe selle vihmametsa keskel lennata ja näha igasuguseid koskesid ja imelisi vaateid ja juba see lendamise tunne on super lahe! Meile kõigile meeldis ja Cory ning Anna jäid oma hobusesõiduga ka rahule!
Käisime sõime lõunat mis oli super hea ja siis viidi meid ühte teise kohta mis on nagu rahvuspark ja seal on mitmed rippsillad. Tegime giidiga tuuri ja see oli parim otsus mis me vastu saime võtta sest me nägime nii palju Costa Rica loodust. Nende loomi ja linde ja konnasid jne jne. Coryle oli see füüsiliselt raske sest tuur oli pea 3 tundi kõndimist üles ja alla aga meile kõigile ikkagi meeldis. Jõudsime koju keset õhtut ja natuke käisime basseinis ja siis läksime õhtusöögile.
Amy pidi pühapäeva hommikul lahkuma, sest tema viisa lõppes ära teisipäeval ja ta pidi enne seda riiki tulema. Meie läksime hommikul paadituurile ja hiljem läksime kuumavee allikatesse ühes hotellis. Paadituur oli selles mõttes tore, et meil oli lahe giid ja nägime palju elu vee ääres- linnud ja ahvid olid põhilised elukad keda me nägime. Siiski ühte krokodilli nägime ka suht oma paadi kõrval! Vot selline eluke! Tegime väikese peatuse ühe kohaliku pere juures kellel maja kohe seal jõe kaldal. Nende juures saime kohalikku toitu- frittitud banaanid ja kodutehtud sai ja kodutehtud juust ning nende kuulus kohvi (Costa Rical väidetavalt väga kuulus kohvi). Ma maitsesin seda kohvi ja pole ikka minu jook. Ma veider laps. Kogu pere (emme, issi ja venna) joovad kohvi ja mina mitte. Trey maitses ja talle polnudki väga vastu mis oli väga üllatav sest ta nii valiv kõige suhtes kui jutt on söögist ja joogist. Söök oli väga hea! Nägime beebi lehma ja tibusid ja üldse sellist maa elu. Põnev oli see, et see omanik ostis selle maa 1937ndal aastal 1 dollari eest, mis muidugi oli väga suur raha selle aja jooksul, sest ta teenis 1 dollari sendi päevas. Ja see omanik oli veel paari aasta eest elus. Suri väga tervelt 102 aastaselt magades. Vot mida teeb maa elu- värske õhk ja värske toit ja ravitakse ainult taimedega.
Õhtul läksime kuumaveeallikatesse. Kuna Costa Rical on vulkaanid väga teemas siis samuti on kuumaveeallikad. Üks vinge hotell on loonud peaaegu nagu veepargi sellest. Pea 18 erinevat basseinikest. Kõik on erineva kuumusega ja isegi 4 toru oli. No ütleme nii, et mina pole kunagi nii kiiretes torudes vist käinud. Need ikka tõmbasid trussikud korraliklt tagumiku vahele! Laste jaoks see polnud muidugi nii kiire, sest nad ikka oluliselt kergemad. Aga meil oli väga lahe. Olime seal paar tundi ja jõudsime umbes ainult poolest sellest pargist läbi käia. Pileti hinna sees oli buffee õhtusöök, niiet peale enda kuivatamist käisime õhtusöögil. Kõht oli nii punnis, et elevandi tunne tuli. Läksime koju ja küllaltki kiirelt magama.
Esmaspäeva hommikul käisime koos Trey ja Richardiga kergel matkal ühe suure tuntud kose juures. 500 astet alla ja samad astmed üles. See kosk oli väga võimas ja tugev ja sain ennast sinna kasta ka. Vesi oli väga külm aga eks seda võib ju sellest oodata ka. Ülejäänud päeva pakkisime ja käisime lõunal ning siis viis auto meid San Josesse. Meie reis oligi põhimõtteliselt siis juba läbi. San Joses ei ole väga midagi teha, niiet me olime oma hotellis ja lapsed käisid Richardiga basseinis ja peale seda olid nad minuga minu toas veits sest Coryl oli tööd vaja teha. Käisime õhtusöögil ja keerasime magama.
Teisipäeva hommikul pidime juba kell 3 üleval olema, sest meie lend läks juba kell 6 hommikul aga lennujaama oli ka vaja minna. Jõudsime ilusti ja saime lennukile. Nii edasi kui tagasi lendasime esimeses klassis, sest Cory on tänu oma tihedatele lendamistele VIP ja tema staatus annab võimaluse esimesse klassi saada kui kohad vabad või midagi sellist... Saime siis lennukis hommikusööki jne. Newarkis tuli Amy meile vastu ja olimegi jällegi küllaltki talvises NJ. Mina tegin kogu ülejäänud päeva tööd ja nii see nädal veerebki lõpu poole.
Vot sellised lood!
Loodetavasti kirjutan jälle kahe nädala pärast!
PS! Lisan pildid siis kui need lõpuks arvutisse saan!
kallistades
katu
No comments:
Post a Comment