EveryDayIsFullOfSunshine: Tuleb kevad

Tere!

Jällegi möödunud kuu ja natuke peale. Eks üritan siis asjad kokku võtta nii hästi kui saan!

Too nädalavahetus peale viimast postitust me sõitsime mäele taaskord reede õhtul. Pahasti oli see, et samal nädalal oli Richardil väike kokkupõrge kitsega olnud ja tal oli rendi auto, niiet tema pidi sõitma. Ehk siis kui Richard töölt koju jõudis, sai ta kiiresti riided vahetatud ning siis istus uuesti meiega (mina, Amy ja Trey) autosse ja sõitsime Hunterisse. Meie Amyga magasime hommikul veits ja Richard tuli meile hiljem järgi. Suusatasime terve päeva ning õhtuks saabusid ka Cory ja Anna, sest nemad käisid hommikul ratsutamas. Pühapäeval jällegi suusatasime ning siis tuli taaskord koju sõita.

Töönädal oli kiire ja nüüd on iga päev väga palju teha, niiet see on positiivne! Saan teha rohkem ja veits keerukamaid ülesandeid! Nädalavahetusel me mäele ei läinud seekord, sest Cory ja Richard läksid uut/kasutatud autot vaatama, sest saime teada, et see kitsega kokkupõrganud auto läks mahakandmisele, sest ta oli juba vana ja väga palju miile oli sõidetud. Aga kuna meil ikkagi perre kaks korraliku autot vaja, siis oli uut vaja. Reede õhtul läksime Amyga kahekesi välja-käisime resturaanis ning kinos. Toit oli ülisuper hea ja vaatasime I,Tonyat, mis on film USA iluuisutajast. Meil oli ülivahva! Cory ja Anna käisid ratsutamas ja hiljem läksid vanemad auto jahile. Anna oli laupäeval sõbranna juurde külla kutsutud, niiet meie Treyga otsustasime matkama minna. Õues oli väga soe ja me matkasime ikka pea 4 tundi. Ülimõnus! Kui mäel ei saa olla, siis leiab ikka viisi ennast füüsiliselt liigutada! Mina aga natuke nihestasin oma jalga nii et pool nädalat lonkasin, aga see paranes ära ja polnud jälle hullu! Niiet see nädalavahetus oli selline natuke puhkus aga natuke mitte aga kodus oli ikka hea vahel olla. Ja uue auto saime ka. Kõik hästi! Oleme nüüd Audi pere.
Tol nädalal sai Trey pidada oma pool-sünnipäeva koolis. Tal muidu augustis sünnipäev, niiet ta ei saa koolis tähistada, nüüd siis sai. Mina tegin lapsele muffinid kooli nagu Annalegi tegin. Trey oli väga rõõmus ja talle vist ikka väga meeldis!

Uus nädal oli väga töine aga reedel toimus kohe siin meie lähedal üks suur konverents ja mina sain ka sinna minna! See oli super vinge kogemus ja ma sain seal aru kui väga ma arenenud ja kui palju ma õppinud olen alates Juulist. Ma sain väga hästi aru millest räägiti ja tutvusin mõnede uute inimestega aga teemad mida arutati olid väga põnevad. Oma väga rõõmsaks üllatuseks olid väga paljud teemad sarnased sellele, mida me koolis õppinud ja arutanud oleme. Cory oli ka ühel hetkel laval, jagades oma kogemusi ja arvamusi. Seda oli väga tore näha ja natuke ju uhke tunne ka, et saan tema kui sellise tunnustatud naise käe all õppida ja töötada. Peale arutelusid jäime veel sinna ja rääkisime oma tuttavate partnerite ja klientidega. Cory läks ühele õhtusöögile ja mina koju. Kuna auto oli nüüd olemas, siis meie Amy ja Treyga sõitsime taaskord mäele. Jõudsime ilusti ja saime magama ning hommikul varakult mäele. Enne kui mäele läksime panin mina veel õhtusöögi sellisesse elektrilisse savipotti kus see siis mitu tundi seal valmib. Amyl ei olnud väga hea olla, niiet poole päeva pealt viisin tema koju ning läksin ise tagasi mäele. Teised jõudsid hilja laupäeva õhtul, sest nendel läks kodus aega. Anna ja Cory ratsutasid laupäeval ja kõik muu võttis ka aega. Pühapäeval olid enamus meist jälle mäel. Amy ei tulnud hommikul, vaid tuli koos Coryga pärastlõunal. Tol päeval oli aga õhtul Superbowl (ameerika jalgpalli finaal- üks suurimad spordiüritusi ameerikas). Niiet kui Trey lõpetas läksime mina ja Amy ja Trey tagasi majja ning kiirustasime koju, et mängu ajaks koju jõuda. Ja jõudsime ka! Mäng oli üli üli hea. Jälle üks suurepärane nädalavahetus kirjas!

Algas uus tihe nädal. Selle nädala juures oli väga tore see, et minu kauakadunud jõulupakk jõudis kohale. Olin väga väga õnnelik! Emme oli mulle üli-ilusa kingituse teinud. Vägev oli ka see, et sain jõulukingituse Helenilt (Richardi õelt) samal nädalal ja veel ühe jõulukaardi! Nagu teised jõulud! Algasid taliolümpiamängud, niiet muud me telekast ei näinudki järgmised kaks nädalat kui ainut olümpiamänge. See oli iseenesest tore! Tol nädalavahetusel läksime mäele alles laupäeval aga see oli okei! Laupäeval oli Treyl jalka turniir ja meie tüdrikud läksime ratsutamisesse ja sealt otse Hunterisse. Amy seekord ei tulnud, sest tema lendas Maine-i oma sõbrale külla. Ilm ei olnud just kõige parem, sadas vihma tegelt.. Niiet mina ja Anna tulime varem koju ja siis Richard tõi Trey koju. Coryl oli suusatund veits kauem. Sõitsime koju, mina läksin Richardi ja Treyga. Magasin suure osa sellest!

Uuel nädalal oli palju asju teha. Pidin oma ülikooli jaoks ühe asja valmis kirjutama ja esitama. Samuti tuli ju sõbrapäev! Mina tegin teisipäeva õhtul küpsiseid ja tõin neid tööle! Kolmapäeva õhtul läksime Amyga kinno Viismkümmend Halli Varjundit uut filmi vaatama. Naljatilgad aga väga vahva oli! Ikkagi selline veits teistmoodi õhtu :D. Tol reedel sõitsin mina rongiga Hunterisse või õigemini sinna lähedale, sest Richard ja Trey olid juba neljapäeval ära sõitnud, sest lastel polnud reedel kooli. Trey sai 4 päeva järjest suusatada ja ta oli väga elevil. Anna ja Cory olid taaskord hobustega hõivatud, niiet mina istusin reede keskpäeval rongile ja Richard ning Trey tulid peale suusatamist mulle järgi. See rongijaam oli kuskil 35 min kaugusel meie suusamajast. Käisime õhtusöögil ja läksime koju. Mina aga vana udupea unustasin oma iPadi rongi, niiet tegelesin sellega kogu nädalavahetuse kõikide asjade vahepeal. Järgmisel nädalal pandi see mulle siiski teele niiet see oli hea. Lõpphea kõik hea, sain selle ikkagi tagasi! Amy oli seekord Washington D.C.-s koolis. Laupäeval oli kohutav ilm ja Hunteris läksid suusaliftid ka katki, niiet mäe otsa ei saanudki enam lõpuks. Õhtul kui Cory ja Anna ka jõudsid siis oli meil õhtusöök ühe Anna klassivenna ja tema emaga. Nad on väga toredad inimesed. Kuna Hunter oli veits rivist väljas, siis otsustasime Treyga Vermonti minna pühapäeval, sest seal olev suusakuurort on meie hooaja passi sees. Lahkusime pühapäeva hommikul super vara! Meil oli väga lahe päev kahekesi! Saime korraliku trenni tehtud seal mäel ja mõlemad nautisime kogu täiega! Õhtul sõitsime tagasi ja Anna klassivend ja ta ema tulid meile külla seekord. Esmaspäeval oli vaba päev, niiet saime veel ühe päeva suusatada! Hunter sai ennast enam-vähem tagasi rajale. Mina täitsin oma eesmärgi, ehk sain läbitud iga raja mis Hunteril on. Isegi kõige raskemad. Olen selle hooajaga niipalju edasi jõudnud, et kui keegi oleks mulle seda detsembri algul öelnud, siis ma poleks isegi oma parimates unenägudes seda ette näinud. Olin väga väga õnnelik! Ja seda ka põhjusel, et see võis jääda minu viimaseks suusanädalavahetuseks. Sellepärast oli veel eriti hea meel, et nii palju tehtud sai!

Uus nädal oli nagu ikka kiire töö juures, aga nädalavahetus oli väga teistsugune. Üks minu sõber (Greg) kutsus mind tagasi Salt Lake Citysse endale külla. Nimelt oli laupäeval (24ndal veebruaril) üks suur gaala/oksjoni üritus tema lendavataldriku tiimi heaks. Noored ülikoolist koguvad raha oma tiimi heaks, et nad saaksid võistlustel käia jne. Nii ma siis lendasingi laupäeva hommikul Utahsse, tema lendas samal päeval ka (ta töötab Mehhikos ja tuli koju samal päeval), niiet kohtusime lennujaamas. Oligi juba päev poole päeva peal, niiet käisime poes ja siis panime ennast peoks valmis ning läksime sinna kuskil 6e paiku. See oli ülitore üritus ja väga hästi tehtud ja oli väga vahva tema tiimikaaslaseid ja sõpru kohata. Pühapäeval näitas ta mulle Salt Lake Citys ringi ja käisime uisutamas ja võtsime niisama vabalt. See linn on nii ilus, sest need mäed seal ümberringi on hingematvad ja tol nädalavahetusel olid kõik mäetipud valged ka! Olin esmaspäeva tööjuurest vabaks võtnud, niiet sellel päeval läksime lumelaudadega tema mäele sõitma. Enamjaolt just sellepärast, et nädala jooksul oli ülipalju lund maha tulnud, niiet seal oli paks värske lumi! Ei saanud ju sellist võimalust kasutamata jätta! Sõitsime korralikult 4-5 tundi. Pärast meil enam väga palju aega ei olnudki, sest mina pidin lennujaama minema. Sain ennast valmis pandud ja asjad pakitud ning tuligi lahkuda. Pärast nii head nädalavahetust ongi raske aga eks see hetk pidi ju tulema. Loodetavasti kohtume varsti jälle! Kuna mu lend läks suht hilja õhtul, siis jõudsin NJ-sse alles kell 5 hommikul. Läksin koju ja käisin pesus ja panin ennast tööpäevaks valmis. Ja läkski päev edasi nii nagu polekski midagi vahepeal olnud. Päeva lõpuks olin suht väss küll, aga mis seal ikka, magada jõuab kunagi hiljem ka! Kõik oli seda väga väärt!!

Nädal läks ikka kiires rütmis ja küllaltki kiiresti. Amy lendas minuga samal päeval Texasse, niiet tema oli puhkusel ja Coryl on praegu väga tihe reisigraafik tööl, niiet olime Richardi ja lastega kodus. Richard oli ise aupair nädalaks. Nüüd meil enam suusamaja pole, sest hooaeg peaaegu läbi. Laupäeval läks kogu pere ise hommikul vara aga Hunter oli kinni, sest meil oli super suur lumetorm ja seal polnud elektrit, aga nad läksid kõrval mäele ja veetsid päeva seal. Mina olin kodus ja skypesin Janega!!! Rääkisime kolm tundi ja pooled asjad vist ikka jäid rääkimata aga ülivahva oli! Korsitasin kodus ja tegin endale pannkooke ja siis tegin hea lõunauinaku ning siis tegin õhtusöögi ja küpsetasin küpsiseid. Söök sai valmis täpselt siis kui pere koju jõudis, kusjuures täiesti planeerimata. Aga kõik oli ülihästi paigas. Pühapäeval startisime varakult Richardi ja lastega sest Cory pidi ära lendama. Hunter oli ideaalne sellel päeval, sest oli ju põhimõtteliselt värske lumi kuna nad laupäeval kinni olid. Sain väga mõnusalt terve päeva lumelauda sõita!! Tõesti oli väga hea! See võis nüüd päriselt jääda minu viimaseks. Poleks paremat "viimast" päeva soovida osanudki! Jõudsime koju ja mina pidin veits tööd tegema ja siis käisin Amyl lennujaamas järel. Tema saabus läbi väikeste raskuste Texasest, tal lihtsalt lennud olid natuke sassis eile aga ülejäänud nädal oli tal ülivägev. Talle väga meeldis Texas, see nii tema osariik ka! Vot nii me jõudsimegi tänasesse päeva. On olnud igasuguseid suuremaid ja väiksemaid seiklusi! Olen praegu väga rahul kõigega! Iga päev ikka mõtlen kui vägevalt on kõik läinud ja olen õnneseen et sain Ameerikasse uuesti aastaks jääda. Elu ikka teeb oma korrektuurid!

Olge tublid! Loodan, et teil kõigil ka omad väikesed ja suured seiklused selja taga ja tulemas!

Kallid
Katu